Eesti
English Suomi
SOOME ELAMA JA TÖÖLE » Kes on Soomes lapse hooldaja? »


Lapse hooldusõigus

01.07.2010 jõustus Eestis uus perekonnaseadus, kus muuhulgas sõnastati hooldusõiguse sisu, mille abil on võimalik senisest selgemalt määratleda vanemate õigusi ja vastutust lapse kasvatamisel. Kui vanematele kuulub ühine lapse hooldusõigus, esindavad nad last ühiselt.

Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks, hõlmates õigust otsustada lapse elukoha üle, lapse esindamist varalistes ja muudes esindamist vajavates küsimustes.

01.07.2010 kanti Eesti rahvastikuregistrisse lapse hooldajateks mõlemad vanemad, olenemata sellest, kas vanemad elasid koos või lahus. Nii tekkis olukord, kus lastel võivad Eesti ja Soome rahvastikuregistrites olla erinevad hooldajad.

NB Hooldusküsimused lahendatakse alati lapse elukohajärgselt.


Hooldusõigus Soomes

Üldine põhimõte on, et abielus olevad lapse vanemad on tavaliselt ka mõlemad lapse hooldajad. Kui ühiselu lõpeb või vanemad elavad eraldi, võivad vanemad ametlikult kokku leppida, kas nad on edaspidi koos lapse hooldajad või jääb hooldajaks vaid teine vanem. Kui kokkulepet ei ole võimalik sõlmida, lahendab asja kohus.

Enne 01.07.2010 Soome kolinud pered ja üksikvanemad ei saanud Eestist tõendit laste hooldajate kohta. Soome magistraadid märkisid abielus olevad vanemad mõlemad lapse hooldajateks. Neil juhtudel, kui Soome kolis ainult ema koos lapsega ja vanemad olid lahutatud või ei elanud koos ning isa Soome ei kolinud, märgiti hooldajaks ainult ema. Selle tulemusena jäi Eesti registris hooldusõigus mõlemale vanemale, kuid Soome registris isale hooldusõigust ei kantud. Et hooldusõiguse määratlemisel ei tekiks hilisemas elus ootamatuid ja kulukaid (kohtu)vaidlusi, kuna tegelikkuses on hooldusõiguse küsimus otsustamata, soovitame lahuselavatel vanematel lapse hooldusõiguses ametlikult kokku leppida.

Soomes on lapsevanematel võimalik lapse elukohajärgse sotsiaalosakonna lasteõigusteametniku lastenvalvoja juures teha ühisavaldus selle kohta, et vanematel on siiski ühishooldus või anda ühele vanemale üksikhooldus ja määrata lapse elukoht ühe vanema juurde. Kui ühist kokkulepet ei ole võimalik teha, tuleb hooldusküsimus lahendada kohtus.

Hooldusõigusest Soomes võid lähemalt lugeda siit.

Tähelepanu
Kõik alla 18-aastaste laste vanemad, kelle andmed olid seisuga 01.07.2010 kantud Eesti rahvastikuregistrisse, on saanud automaatselt ühise hooldusõiguse. Juhul kui Soomes on lapse hooldusõiguse osas tehtud ametlik kokkulepe lastenvalvoja juures või jõustunud kohtuotsus, palume Eesti rahvastikuregistris muudatuse tegemiseks  saata konsulaartalitusele:
  • kui hooldusõiguse küsimused on lahendatud kohtus tellige kohtu kanseleist ingliskeelne EÜ määruse (Nõukogu 27.11.2003 määrus (EÜ) nr 2201/2003) artiklis 39 osutatud tõend vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste kohta ja kantseleiametniku poolt kinnitatud koopia Soome kohtuotsusest.
    Neuvoston asetus (EY) N:o 2201/2003, annettu 27 päivänä marraskuuta 2003, 39 artikla. Vanhempainvastuusta annettuja tuomioita koskeva todistus http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil//htm/pd/oj_l338_20031223_fi.pdf)
  • lepitud kokku lasteõigusteamentiku lastenvalvoja juures, 
    tellige lastenvalvoja käest ingliskeelne EÜ määruse (Nõukogu 27.11.2003 määrus (EÜ) nr 2201/2003) artiklis 39 osutatud tõend ja ametniku poolt kinnitatud koopia vanemate sõlmitud kokkuleppest.

Elatise maksmine Soomes

Vanematel on kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning pidada teda ülal. Elatise summa sõltub väga mitmetest asjaoludest, sh vanema rahalistest võimalustest, vanusest, töövõimest. Ülalpidamiskohustus lõpeb kas lapse 18-aastaseks saamisel või enne seda, kui laps on võimeline ennast ise üleval pidama või on abiellunud.

Lapsele võidakse elatisseaduse kohaselt määrata elatisraha (elatusapu), kui vanem muul viisil ei hoolitse lapse eest ega pea teda ülal ning elab lapsest eraldi. Elatise suurus lepitakse kas kokku sotsiaalosakonna ametniku lastenvalvoja juures, määratakse kohtuotsusega (kui kokkulepet ei saavutata) või lahendatakse koos abielu lahutamisega kohtus.

See, kas vanem on ametlikult lapse hooldaja või omab lapsega kohtumisõigust, ei ole seotud lapsele elatise maksmise kohustusega. Küll võidakse otsuse tegemisel näiteks arvesse võtta seda, kui laps elab kordamööda mõlema vanema juures.

Kui üks vanematest ei osale lapse ülalpidamises, võib KELAst taotleda elatistuge (elatustuki). Elatistoe saamine ei vabasta lapsevanemat elatisraha maksmisest. KELAl võib tekkida õigus maksmata elatisraha sissenõudmiseks, va kui elatisraha ei maksta maksujõuetuse tõttu, nt töötus, töövõimetus. Sellisel juhul on võimalik KELAle teha vastavasisuline avaldus. 

Ühe vanemaga perede toetamisest loe lähemalt siit: ühe vanemaga pere.

Täpsem info elatistoest on leitav KELA kodulehelt.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee