Eesti
English Suomi
Saatkond » Saatkonna ajalugu »

Saatkonna lühiajalugu


Eesti Vabariigi esimeseks asjuriks Soomes nimetati 7. detsembril 1918 Oskar Kallas. Oskar Kallase esimeseks ülesandeks sai ruumide leidmine Eesti esindusele. Esimesed kuud töötas asjur Kallas kingakaupmees Eduard Schwalbe (1918. aasta novembrist Eesti konsul) korteris, 1919. aasta kevadel õnnestus aadressil Tehtaankatu 1 esinduse ja konsulaadi jaoks ajutised ruumid üürida.

1919. aasta sügisel ostis Eesti riik Itä-Kaivopuisto 20 paikneva krundi koos sellel asunud hoonetega. Kuna hoonetes elanud üüriliste mujalepaigutamine võttis aega, sai Kaivopuistos täie hooga tööle hakata alles järgmine saadik Aleksander Hellat. Hellati huvi hõimulikumise, teatri ning spordi vastu tegid temast menuka seltskonnainimese ning lagunev kahekorruseline puumaja hakkas saatkonna tegevust tuntavalt piirama. 1931. aastal Helsingisse saabunud Hans Rebane saigi ülesandeks esindusliku saatkonnahoone rajamise. Maja projekti konkursi võitis Konstantin Bölau, ehitamiseks vajalikud summad saadi poole krundi müügist. 1933. aasta kevadel kolis saatkond ajutiselt üüriruumidesse aadressil Tehtaankatu 6 ning juba sama aasta lõpus võidi tööd jätkata Itäinen Puistotie 10 valminud uues saatkonnahoones.

Funktsionalistlikus stiilis valge kahekorruseline ehitis oli toona (ja on tänaseni) ainulaadne kogu maailmas - tegu oli esimese ja kuni Eesti Vilniuse saatkonna uue hoone valmimiseni 1997. aasta lõpus ka ainsa Eesti riigi poolt saatkonnaks ehitatud majaga.

Järgmise saadiku - Rudolf Möllersoni - osaks sai saatkonnahoone laiendamine ning esinduslikumaks muutmine. Remonditöödega jõuti lõpule 1939. aasta detsembris. Möllerson ei jõudnud maja valmimist ära oodata, tema järglaseks sai 29.novembril 1939. Helsingisse saabunud Aleksander Warma. Järgmisel päeval algas talvesõda. Sõjatingimustes viidi välisesindused ajutiselt Helsingist välja. 1940. aasta veebruaris otsustas saadik Warma pommitamisohust hoolimata tööd Kaivopuistos jätkata. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati vastremonditud hoones. Paraku jäi Warma tegutsemisaeg Itäisel Puistotiel lühikeseks - 16. juunil 1940. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, millele järgnes riigi okupeerimine. 6. augustil teatas saadik Warma Helsingi diplomaatilisele korpusele saatkonna tegevuse katkestamisest ning lahkus saatkonnast. Hoone pitseeriti ning võtmed anti Soome välisministeeriumi esindajate käsutusse. Paari päeva pärast võttis Nõukogude Liidu esindus maja oma valdusse. Kuni lahkumiseni Helsingist 1944. aasta 19. septembril püüdis Aleksander Warma saatkonda oma endisis funktsioonides taastada. Paraku ei kandnud püüdlused vilja.

Uuesti asus Eesti Vabariigi esindus Helsingis tööle 25. veebruaril 1991. aastal Eesti Kultuuripunkti nime all Kulle Raigi juhtimisel, kellest sai edaspidi sõjajärgse perioodi esimene Eesti konsul Soome Vabariigis.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suursaatkond Helsingis avati 1. novembril 1991. aastal ajutiselt üüritud ruumides Fabianinkatu 13A2, konsulaarosakonna aadressiks sai Kasarmikatu 28. Suursaadik Lennart Meri volikirjade esitamiseni 23. aprillil 1992. aastal juhtis esinduse tööd ajutine asjur Sven Jürgenson. 1991. aasta sügisel leppisid Eesti ja Soome kokku vastastikuses endiste saatkonnakinnistute tagastamises. Kuna vahepealseil aastail oli Eesti kinnistu ostnud Bulgaaria esindus, kulus kõiki huvitatud pooli rahuldanud lahenduse saavutamiseks mitu aastat. 27. jaanuaril 1994. aastal kirjutas suursaadik Jaak Jõerüüt alla Eesti esimese saatkonnahoone tagastamisaktile. Sama aasta iseseisvuspäeva vastuvõtt toimus juba vanal aadressil - Itäinen Puistotie 10. Pärast põhjalikke korrastus- ja remonditöid taasavati Eesti suursaatkond Helsingis välisminister Siim Kallase poolt 13. detsembril 1995. aastal.

Eesti ametlikud esindajad Soomes

Eesti Vabariigi saadikud

Oskar Kallas

1918 - 1922

Friedrich Akel

1922 - 1923

Aleksander Hellat

1923 - 1931

Hans Rebane

1931 - 1937

Rudolf Möllerson

1937 - 1939

Aleksander Warma

1939 - 1940

 

Eesti Vabariigi suursaadikud

 

Lennart Meri

1992

Jaak Jõerüüt

1993 - 1997

Mati Vaarmann

1997 - 2001

Matti Maasikas

2001 - 2005

Priit Kolbre

2005 - 2006

Merle Pajula

2006 - 2010

Mart Tarmak

2010 - 2014

Margus Laidre

2014 -

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee