Estemb in Helsinki :: Sündmuste kalender

Saatkonnas esitletakse 11.aprillil Seppo Zetterbergi uue teose „Kulttuuria ja kumouspuuhia“

Wed, 10 Apr 2013 08:04:19 GMT

Saatkonnas esitletakse 11.aprillil Seppo Zetterbergi uue teose „Kulttuuria ja kumouspuuhia“

Neljapäeval, 11.aprillil toimub Eesti saatkonnas Helsingis (Kaivopuisto 10) Soome ajaloolase, tunnustatud Eesti ajaloo uurija Seppo Zetterbergi uue teose „Kulttuuria ja kumouspuuhia“ esitlus. Raamat räägib 20.sajandi algul Helsingis tegutsenud eestlastest, kellest nii mõnigi kuulus hiljem iseseisva Eesti kultuurieliiti ja poliitilisse juhtkonda. Helsingis õppisid Oskar Kallas, kellest sai Eesti esimene saadik Soomes, hilisem kirjanik ja Soome ühiskonnategelane Hella Murrik (Wuolijoki) ja tulevane luuletaja Gustav Suits. Helsingis tegutsesid ajuti ka kirjanik Friedebert Tuglas, ajakirjanik ja kirjanik Eduard Vilde, tulevased Eesti riigipead Otto Strandman, Konstantin Päts ja Jaan Teemant, Eesti sotsiaaldemokraatia rajaja Mihkel Martna, viiuldaja Eduard Sõrmus ja maalikunstnik Konrad Mägi. Raamat annab huvitava pildi Helsingi eestlaskonna tegevusest ja erinevatest arenguetappidest 20.sajandi algul.

Seppo Zetterberg on ajaloolane, Jyväskylä ülikooli üldajaloo emeriitprofessor, Soome Akadeemia liige. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Seppo Zetterbergi 2007. aastal ilmunud "Viron historia" on koguteos Eesti ajaloost alates jääajast kuni tänapäevani. Soome Ajaloosõprade Liit valis teose aasta ajalooraamatuks ning see kandideeris ka Soome tunnustatuimale teabekirjanduse auhinnale Tieto-Finlandia. Eesti keeles ilmus teos 2009. aasta novembris.

Seppo Zetterbergi uus teos „Kulttuuria ja kumouspuuhia“ ilmub käesoleva aasta lõpul kirjastuse Tänapäev väljaandel ka eesti keeles.

Lisainfo:
Liisa Ojaveer
Kultuurinõunik
Eesti saatkond Helsingis
Liisa.ojaveer@mfa.ee

President Ilves osaleb Lapimaal Euroopa poliitikute mitteametlikul kohtumisel

Fri, 22 Mar 2013 08:27:49 GMT

President Ilves osaleb Lapimaal Euroopa poliitikute mitteametlikul kohtumisel

President Toomas Hendrik Ilves sõidab reedel 22. märtsil töövisiidile Soome. Ta osaleb Soome peaministri Jyrki Kataineni kutsel Lapimaal, Saariselkäs toimuval Euroopa liidrite kõrgetasemelisel mitteametlikul kohtumisel. Kolme päeva jooksul arutatakse vabas õhkkonnas Euroopa Liidu tuleviku ja Euroopa majandusprobleemide üle.

Arutelude peamiseks eesmärgiks on sildade ehitamine põhja- ja lõunapoolse Euroopa vahel, samuti eurotsooni ja eurotsooni mittekuuluvate riikide vahel ning ELi liikmesmaade ja teiste Euroopa riikide vahel. Arutatakse ka Euroopas 2008. aastal alanud majandusprobleemide põhjuste ja lahenduste üle. Samuti on luubi all sotsiaalsed probleemid nagu töötus, ning Euroopa demokraatiaga seotud küsimused, nagu liikmesriikide kodanike osalusvõimaluste parandamine.

Kohtumine on erakonnapoliitiliselt sõltumatu ja seal ei võeta vastu ametlikke poliitilisi otsuseid. Külaliste seas on näiteks Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Türgi asepeaminister Ali Babacan, Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt ja Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen. Võõrustajateks on Soome peaministri kõrval ka Soome Euroopa-asjade minister Alexander Stubb.

Tagasi Eestisse jõuab riigipea pühapäeval 24. märtsil.

Eesti saatkond Helsingis tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva vastuvõtu ja kontsert-etendusega „Diiva“

Fri, 15 Feb 2013 11:03:51 GMT

Eesti saatkond Helsingis tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva vastuvõtu ja kontsert-etendusega „Diiva“

Eesti saatkond Helsingis korraldab neljapäeval, 21. veebruaril Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamiseks piduliku vastuvõtu saatkonnas ja eksperimentaalse kontsert-etenduse „Diiva“ Aleksanteri teatris. Projekti toetavad EAS ja Eesti Instituut Soomes.

Kontsert-etendus „Diiva“ on kuulsusesärast pimestatud ooperidiiva ja tema kapriisidest tüdinud klaverisaatja liigutav ja pisarateni naeruväärne duett-duell kuulsaimate ooperiaariate saatel. Tallinna Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piik on kirjutanud-lavastanud selle amüsantse kontsertetenduse, kasutades lauljanna Annaliisa Pillaku ülestähendusi muusikamaailmast. Diiva rollis on Annaliisa Pillak (Eesti-Soome) ja klaverisaatja on Marko Hilpo (Soome).

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatakse Helsingis pidulikult ka 24. veebruaril, mil asetatakse pärjad Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike hauale Vanhankirkko pargis ning õhtuse koosviibimisega Eesti Majas ja kontserdiga Alppila kirikus.

Seoses Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga ja tähistamaks Eesti kultuuripärandi aastat korraldab saatkond 25. veebruaril küünalde viimise Helsingi Hietaniemi kalmistule maetud Eesti rahvaluuleteadlase ja esimese saadiku Soomes Oskar Kallase ja tema abikaasa kirjanik Aino Kallase hauale.

Lisainfo kontsert-etendusest: Liisa Ojaveer
Eesti Helsingi saatkonna kultuurinõunik e-mail: Liisa.Ojaveer@mfa.ee

Lisainfo 24.02 programmi kohta: http://www.facebook.com/events/565612533467678/.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peaksid Eesti ja Soome ühildama oma e-teenused

Thu, 10 Jan 2013 13:41:31 GMT

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peaksid Eesti ja Soome ühildama oma e-teenused

President Toomas Hendrik Ilves tutvustas 10.jaanuaril Helsingis rahvusvahelisel küberjulgeolekukonverentsil CyberStrat avakõnes Eesti e-lahendusi ja küberjulgeolekualast kogemust.

President Toomes Hendrik Ilvese hinnangul peaksid Eesti ja Soome ühildama oma e-teenused, millest tõuseks kasu mõlemale poolele.

"Kui Soome kasutaks Eestiga ühildatavaid e-lahendusi, siis tõuseks sellest ühine kasu. Näiteks digitaalse allkirja ja digiretsepti kasutamisest üle riigipiiride võidaksid kõik osapooled," ütles Ilves neljapäeval Helsingis kõrgetasemelise küberkonverentsi CyberStrat avakõnes.

Ilvese hinnangul võiks tulevikus e-teenuste alane koostöö toimida ka Rootsi ja Taaniga. Põhjamaade edukas e-alane koostöö oleks riigipea sõnul eeskujuks kogu Euroopale ning meie ühiseks eesmärgiks võiks olla Euroopa-ülene X-tee.

Eesti riigipea tutvustas rahvusvahelise küberjulgeolekukonverentsi CyberStrat avakõnes Eesti e-lahendusi ning Eesti küberjulgeolekualast kogemust, ühtlasi kutsus ta Soomet ühinema NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas.

Soome digivaldkonna tippeksperdid arutavad Helsingi konverentsil CyberStrat, kuidas pöörata kübermaailma ohud ettevõtete konkurentsieelisteks ja strateegilisteks varudeks.

Konverentsil räägivad omakogemustest ja vaatenurkadest ka Columbia Ülikooli professor ja menukirjanik Misha Glenny, ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Mikael Pentikäinen, digitaalsele kohtuekspertiisile spetsialiseerunud Tomi Tuominen ja Soome sõjateaduste doktor Jarno Limnéll.

President Ilves tänas Soomet senise hea koostöö eest e-valitsemise alal ka eelmise aasta lõpus Helsingis töövisiidi raames toimunud kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga.

"Meie e-valitsuste koostöö laiemaks eesmärgiks on reaalselt toimiv ühine majandusruum, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine," sõnas Eesti riigipea toona.

President Ilves peab avakõne kõrgetasemelisel CyberStrat konverentsil Helsingis

Wed, 09 Jan 2013 12:06:03 GMT

President Ilves peab avakõne kõrgetasemelisel CyberStrat konverentsil Helsingis

President Toomas Hendrik Ilves sõidab 10.jaanuaril ühepäevasele töövisiidile Helsingisse, kus ta tutvustab rahvusvahelise küberjulgeolekukonverentsi CyberStrat avakõnes Eesti e-lahendusi ning jagab meie küberjulgeolekualast kogemust.

Soome digivaldkonna tippeksperdid jagavad Helsingis toimuval konverentsil oma mõtteid selle kohta, kuidas pöörata kübermaailma ohud organisatsioonide konkurentsieelisteks ja strateegilisteks varudeks.

Konverentsil räägivad oma kogemustest ja vaatenurkadest muu hulgas Columbia Ülikooli professor ja menukirjanik Misha Glenny, ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Mikael Pentikäinen, digitaalsele kohtuekspertiisile spetsialiseerunud Tomi Tuominen ja sõjateaduste doktor Jarno Limnéll.

Lisainfo: http://www.cyberstrat2013.fi/

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond

Eesti ja Soome vahelise vaimse koostöö konventsiooni 75.aastapäeva tähistatakse Helsingis 28.novembril Aleksis Kivi Seitsme venna etendusega

Tue, 27 Nov 2012 12:59:09 GMT

27.11.2012

Eesti ja Soome vahelise vaimse koostöö konventsiooni 75.aastapäeva tähistatakse Helsingis 28.novembril Aleksis Kivi Seitsme venna etendusega

1. detsembril möödub 75 aastat Eesti ja Soome vahelise vaimse koostöö konventsiooni sõlmimisest. Seda tähistatakse Helsingis pidulikult Aleksis Kivi romaani Seitse venda põhjal valminud lavastusega, mida esitatakse Soome Linnateatri Stuudio Elsa laval vaid üks kord - kolmapäeval, 28. novembril kell 19.00. Etendus toimub Helsingi Linnateatri ja Eesti suursaatkonna koostöös.

Seitse venda on 2012.aastal valminud EMTA lavakunstikooli XXV lennu lõputöö, mille lavastas Priit Pedajas. Aleksis Kivi surematu romaani on tõlkinud Friedebert Tuglas ja selle on dramatiseerinud Voldemar Panso. Etenduse kunstnikutöö on teinud EKA stsenograafiaüliõpilased Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. Osades astuvad üles: Juhani – Pääru Oja, Tuomas – Priit Pius, Simeoni – Kaspar Velberg, Timo – Henrik Kalmet, Aapo – Märt Pius, Lauri – Karl-Andreas Kalmet, Eero – Priit Strandberg ning köster ja nimismees – Priit Pedajas. Märkimist väärib, et ka näitlejate seas on vennad Henrik ja Karl-Andreas Kalmet ning Priit ja Märt Pius.

Eesti Suursaatkond Helsingis korraldab enne etendust saatkonnas vastuvõtu, millest võtavad osa Eesti ja Soome kultuuriministeeriumite kantslerid Siim Sukles ja Jarmo Linden ning Soome kultuuriavalikkuse esindajad.

Lisainfo:
Liisa Ojaveer
Eesti saatkonna Helsingis kultuurinõunik
e-mail: liisa.ojaveer@mfa.ee
telefon: +358 9 622 0260

Ansip ja Katainen kutsusid Eesti ja Soome teadusasutusi veelgi tihedamale koostööle

Mon, 19 Nov 2012 12:14:05 GMT

Ansip ja Katainen kutsusid Eesti ja Soome teadusasutusi veelgi tihedamale koostööle

Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Jyrki Katainen kutsusid esmaspäeval Helsingis Eesti teadus- ja arendusnõukogu ning Soome teadus- ja innovatsiooninõukogu ühisistungil kahe riigi teadusasutusi senisest veelgi tihedamale koostööle.

Peaministrid tõdesid, et teadus- ja arendustegevus ei ole tänapäeval mitte luksus, vaid pigem kohustus, et arendada majandust ja aidata kaasa uute töökohtade loomisele.

"Oleme rahul oma teaduskogukondade ja ettevõtete vahelise koostöö väga positiivse arenguga. Alates 2004. aastal toimunud esimesest ühisistungist on Soome ja Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöö muutunud märgatavalt tihedamaks," märkisid Ansip ja Katainen.

Teadusasutuste tihedat koostööd kinnitavad 158 ühisprojekti, mida viiakse ellu Euroopa Liidu teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kaudu.

Peaministrid kinnitasid, et nende eesmärk on jätkata koostööd nii kahepoolsetes kui ka suurema osalejate arvuga foorumites nagu Euroopa Liit, Läänemere piirkond ja Põhjamaad.

Istungil arutati eelkõige koostöövõimalusi ja ühisalgatusi.

Põhivaldkonnad olid teadustaristu ja kasvuettevõtlus ning läbiv teema teadlaste ja ekspertide mobiilsus. Rahastamisasutused ja teadusorganisatsioonid jätkavad koostöö tihendamise võimaluste uurimist ja kasutamist.

Peaministrid avaldasid veendumust, et kogu Läänemere piirkonna edu sõltub kõrge lisaväärtusega uudsetest toodetest ja teenustest.

Nende hinnangul võiks Eesti ja Soome praktilise koostöö tihendamine hõlmata nii kogemuste vahetamist kui ka ühtse start-up piirkonna arendamist. Lisaks sellele ka erariskikapitali olemasolu ja kättesaadavuse suurendamise võimaluste uurimist Euroopa riskikapitalituru kontekstis.

Eesti ja Soome teadusasutuste esindajad leppisid kokku, et nõukogud jälgivad ka edaspidi teadus- ja innovatsioonikoostööd.

Võimalikke algatusi ja tegevusi arutatakse mõlema riigi nõukogudes.

Probleeme käsitletakse vajaduse korral peaministrite regulaarsetel kohtumistel.

"Oleme veendunud, et koostöö Eesti ja Soome teadusasutuste, rahastamisasutuste, ettevõtete ja tööstusharude vahel on väärtuslik võimalus, mida saab nõukogude koostööga toetada,"

kinnitasid Ansip ja Katainen.

Ühisistungil osalesid mõlema riigi peaministrid, majandusministrid ning haridus- ja teadusministrid, lisaks Soome keskkonnaminister.

Soome poolt osalesid istungil Tampere ülikooli rektor Kaija Holli, Soome akadeemia president Heikki Mannila, Helsingi ülikooli professor Arto Mustajoki, Saimaa rakendusteaduste ülikooli rektor Anneli Pirttilä, Soome tehnoloogia ja innovatsiooni fondi TEKES direktor Pekka Soini, Soome kaubanduskojast Matti Tukiainen, Aalto ülikooli professor Päivi Törmä ja Soome riigisekretär Olli-Pekka Heinonen.

Eestist osalesid istungil Nordic Investment Bankist Gunnar Okk, kaubandus-tööstuskojast Toomas Luman, IT-kolledžist Linnar Viik, Tartu ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja Mart Saarma Helsingi ülikoolist. Lisaks võtsid istungist osa peaministri nõunikuna Mati Karelson, teaduse asekantsler Indrek Reimand haridus- ja teadusministeeriumist ning majandusarengu osakonnajuhataja Tea Danilov majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Peaminister Ansip sõidab 19.novembril ministrite ja ettevõtjatega visiidile Soome

Wed, 14 Nov 2012 07:33:26 GMT

Peaminister Ansip sõidab 19.novembril ministrite ja ettevõtjatega visiidile Soome

Tallinn, Stenbocki maja, 14. november 2012 – Peaminister Andrus Ansip sõidab esmaspäeval, 19.novembril koos haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsu ning äridelegatsiooniga visiidile Soome, kus toimub Eesti ja Soome ühine teadus- ja arendusnõukogu istung ning majandusfoorum. Plaanis on ka ametlik kohtumine Soome peaminister Jyrki Kataineniga.

Visiidi eesmärgiks on soodustada koostööd teadus- ja arendustegevuses nii ülikoolide kui ettevõtete vahel. Mõlemad riigid soovivad tõsta piirkonna atraktiivsust ettevõtluse ja investorite jaoks kui kiiresti arenevat, mitmekesist ja integreerunud regiooni. Samuti soovivad pooled leida koos paremaid lahendusi uutele väljakutsetele.

Eesti teadus- ja arendusnõukogu (TAN) ning Soome teadus- ja innovatsiooninõukogu ühisistungil räägitakse teaduse ja arenduse investeeringutest Eestis ja Soomes ning olulisematest väljakutsetest. Lisaks arutatakse ühisistungil avaliku- ja erasektori koostöö rolli aitamaks kiiresti arenevaid ja innovaatilisi ettevõtteid oma tegevuste laiendamisel rahvusvahelisel turul.

Ühisistungil osalevad mõlema riigi peaministrid ning haridus- ja teadusministrid. Lisaks Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister ning Soome keskkonnaminister. Soome poolt osalevad istungil Tampere Ülikooli rektor Kaija Holli, Soome Akadeemia president Heikki Mannila, Helsingi Ülikooli professor Arto Mustajoki, Saimaa rakendusteaduste ülikooli rektor Anneli Pirttilä, Soome tehnoloogia ja innovatsiooni fondi TEKES direktor Pekka Soini, Soome kaubanduskojast Matti Tukiainen, Aalto Ülikooli professor Päivi Törmä ja Soome riigisekretär Olli-Pekka Heinonen.

Eestist osalevad istungil TANi liikmed Nordic Investment Bank`ist Gunnar Okk, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast Toomas Luman, IT-Kolledžist Linnar Viik, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, Helsingi ülikoolist Mart Saarma ja Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Lisaks osalevad peaministri nõunikuna Mati Karelson, teaduse asekantsler Indrek Reimand haridus- ja teadusministeeriumist ning majandusarengu osakonnajuhataja Tea Danilov majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Peaministrite kahepoolsel kohtumisel vaadatakse üle kahepoolsete suhete hetkeseis, räägitakse Euroopa Liidu rahanduse ja majanduse olukorrast ning uue eelarve ettevalmistamisest. Samuti on plaanis koordineerida tegevust erinevatel energeetika teemadel.

Peaministrit saatvas äridelegatsioonis on kokku 14 ettevõtte esindajad. Ettevõtjad osalevad koos Eesti ja Soome peaministri ja ministritega ka Eesti – Soome majandusfoorumil „Üheskoos oleme ainulaadsed“. Lisaks Eesti peaministrile tervitab foorumil osalejaid ka Soome peaminister Jyrki Katainen.

Foorumi eesmärgiks on arutleda Eesti-Soome koostöö hetkeseisu ning tuleviku üle. Foorumi esimeses paneelis arutlevad Soome Kaubanduskoja president Risto E. J. Pentillä, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Luman ja Nordic Investment Banki asepresident Gunnar Okk ettevõtluskeskkonnast ja piirkonna eeliste ühendamisest. Ettekanded haridusest ja start-up ettevõtetest teevad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, IT Kolledži lektor Linnar Viik ning Tuomo Lähdeniemi Fountain Park OY-st.

Foorumi kolmandas paneelis räägivad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul, Tallink Silja OY tegevdirektor Margus Schults, Helsingi Sadama tegevdirektor Kimmo Mäki ning Helsingi aselinnapea Pekka Sauri logistika ja selle tuleviku teemadel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kokku pandud ärididelegatsioonis osalevad Endel Palla (Harju Elekter AS), Tõnis Tamme (Pan-Balti advokaadibüroo TRINITI), AareTark (Tark Grunte Sutkiene), Tiit Sarapuu (Erakliinik Dentes AS), Karl Kivi (FEMW OÜ), Harri Rästas (CF&S Estonia AS), Jüri Rass (EA Reng AS), Kaido Kukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Margus Schults (Tallink Silja OY), Illimar Paul (Eesti Logistikaklaster), Üllas Täht (Ensto Ensek AS), Andrus Mossov (Silberauto Eesti AS), Atso Matsalu (Puukeskus AS), Andres Trink (Merko Ehitus AS), Valdar Liive (EAS, Helsingi esindus), Toomas Luman (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Liis Lehesalu (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Jane Juhanson (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

Ettevõtjad on Soomes kahepäevasel visiidil. Teisipäeval külastavad nad Lahtit.

Visiit ja foorum korraldatakse koostöös välisministeeriumi ja Eesti saatkonna, Soome Kaubanduskoja ning EASi Helsingi esindusega.

Lisainfo:

Liina Kersna
valitsuse meedianõunik
Tel: +372 693 5720, mob: +372 53 00 4674
E-post: liina.kersna@riigikantselei.ee

Liis Lehesalu
Rahvusvaheliste suhete koordinaator
Tel: +372 604 0092, mob: +372 56 91 31 44
E-post: liis.lehesalu@koda.ee

President Ilves töövisiidil Soomes

Fri, 02 Nov 2012 07:58:49 GMT

President Ilves töövisiidil Soomes

President Toomas Hendrik Ilves kohtub Helsingis Soome riigipea Sauli Niinistöga ning osaleb ühe maailma mõjukaima valitsusvälise organisatsiooni, Trilateraalse komisjoni kutsel nende Euroopa piirkonna 36. koosolekul. Trilateraalse komisjoni koosolekul osaleb ka peaminister Andrus Ansip.

Nii Eesti ja Soome presidentide kahepoolsel kohtumisel kui ka Trilateraalse komisjoni Euroopa regiooni koosolekul keskendutakse Euroopa kriisile ning euroliidu tulevikule, samuti Soome ja Balti riikide suhetele Euroopa Liiduga.

Trilateraalne komisjon asutati 1973. aastal mõjukate Jaapani, USA ja Euroopa kodanike ühendusena, et süvendada kolme juhtiva majandusjõu koostööd ja edendada demokraatlikke väärtusi. Organisatsiooni liikmeteks on tuntud inimesed majandus-, poliitika- ja teadusringkondadest. Komisjoni liige on olnud ka Toomas Hendrik Ilves.

President Ilves külastab Helsingis ka Põhjamaade suurima infoturbe tarkvara tootja F-Secure Corporationi peakorterit.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond

Eesti uus aukonsulaat Soomes avatakse Rovaniemis 24.oktoobril

Mon, 22 Oct 2012 07:47:42 GMT

Eesti uus aukonsulaat Soomes avatakse Rovaniemis 24.oktoobril

Eesti uus aukonsulaat Rovaniemis avatakse kolmapäeval, 24.oktoobril. Aukonsulaadi avab haridusminister Jaak Aaviksoo. Avatseremoonial osalevad ka Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak, konsulaartalituse juhataja Tarmo Punnik, saatkonna majandusdiplomaat Imre Siil ja kultuurinõunik Liisa Ojaveer.

Eesti välisminister Urmas Paet on nimetanud Marttiini Oy tegevdirektori Päivi Tuulikki Ohvo Eesti aukonsuliks Rovaniemis. Aukonsuli konsulaarpiirkond on Lapimaa maakond.

Eesti saatkonna Helsingis konsulaartalituse juhataja Tarmo Punniku sõnul aitab Rovaniemis avatav aukonsulaat kaasa konsulaarteenuste osutamisele Lapimaa piirkonnas asuvatele Eesti kodanikele. Eesti kodanikke on Lapimaal kokku üle 300, neist ligi 50 Rovaniemis elab. Seetõttu on Rovaniemi uuele aukonsulaadile suurepärane asukoht. Aukonsulaadi aadress on Marttiinintie 6 ja aukonsuliga saab ühendust telefonil +358 40 3110 610.

Eesti aukonsulid aitavad Eesti saatkonda, osutades Eesti kodanikele teatud konsulaartoiminguid, näiteks edastades passe ja muid dokumente. Märkimisväärne osa aukonsulite tegevusest on seotud Soome ja Eesti kultuuri- ja majandussuhete edendamise ning kohalike omavalitsuste kontaktide vahendamisega.

Haridusminister Jaak Aaviksoo, kes viibib Rovaniemis seoses Eesti aukonsulaadi avamisega, peab sama päeva hommikupoolikul ka loengu Lapi ülikoolis (Yliopistonkatu 8), milles käsitleb väikeriikide väljakutseid üha globaliseeruvas maailmas, ning juhatab sisse Eesti-Soome ärisuhteid ja -koostööd käsitleva seminari.

Lisaks aukonsulaadi avamisele ja minister Aaviksoo loengule Lapi ülikoolis, toimuvad Viro käy koulua projekti raames eesti õpetajate (ajalugu Mihkel Laar, meedia Maria Murumaa-Mengel, kunstiõpetus- ja ajalugu Ikka Väisänen, eesti keel ja kultuur Grete Ahtola ja Jenni Kaven) tunnid Ounasvaaran ja Lyseopuisto gümnaasiumites.

Lisainfo: Lisainfo:

Liisa Ojaveer Tarmo Punnik

Kultuurinõunik Konsulaartalituse direktor

Eesti saatkond Helsingis Eesti saatkond Helsingis

Telefon +358 503552960 Telefon: +358 505917788

Kärt Ojavee näitus Eesti saatkonnas Helsingis

Fri, 28 Sep 2012 10:16:44 GMT

Kärt Ojavee näitus Eesti saatkonnas Helsingis

Neljapäeval, 4.oktoobril kell 14.00 avatakse Eesti saatkonnas Helsingis disainer Kärt Ojavee näitus 4 future. Näituse avab Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak.

Kärt Ojavee on tuntud kui aktiivsete tekstiilide leiutaja. Tema looming võib tänu nutikalt sinna sisse paigutatud elektroonikale ja uuenduslikele tehnoloogiatele muuta oma välimust, liigutada, häälitseda. Eesti saatkonnas Helsingis esitletakse nelja tekstiilipõhist sisustusobjekti - võimalikke tooteid tuleviku kodudes ning avalikes ruumides. Smart Home (nutikas elukeskkond) on viimase kümne aasta jooksul palju tähelepanu pälvinud. Sellest lähtuvalt on põnev uuesti läbi mõelda meid ümbritsevate tavapäraste esemete tähendus ja funktsioon. Näituse keskmes on lihtsad padjad kui mugavust toetavad esemed ja määratlemata kasulikkusega objektid (UUO - UndefinedUsefulObjects), mis muutuvad päeva jooksul ning toimivad aeglaste kuvaritena /ekraanidena. Kasutatud materjalid on disainitud muutuma dünaamiliselt mustrist mustrisse, helist helisse ja valgusest valgusesse, sõltuvalt ümbritsevas keskkonnas toimuvast. Kõik esitletud tööd võivad toimida rahustavate objektidena ooteruumides või odukeskkonnas, esitledes aeglase tehnoloogia ideed.

Kärt Ojavee (30) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse kraadiga 2004.aastal ja jätkab praegu samas doktoriõppes.

Laiem publik sai disaineri loominguga tutvuda kevadel, kui tema isikunäitus UUO (UndefinedUsefulObjects) oli väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Seni on Kärt Ojavee projektidest rahvusvahelises plaanis olnud edukaim SymbiosisO, mida ta alustas koos ungarlase Eszter Ozsvaldiga aastal 2009 Biorobootika Keskuses: orgaanilised kuvarid, mis lähtuvad oma ülesehituses looduse mustritest ja struktuuridest, need materjalid on enamasti tundlikud ümbritsevale keskkonnale. Projekti on esitletud ka Hongkongis ja New Yorgis ning see on valitud mitmesse uudseid materjale käsitlevasse raamatusse. Kärt Ojavee looming oli septembris väljas ka Helsingi 2012.aasta maailma disaini- pealinna raames korraldatud suurel rahvusvahelisel disaininäitusel ”Everyday discoveries” Suvilahtis, Helsingis.

Kärt Ojavee jagab koos Indrek Sirkeli ja Helena Karelsoniga Eesti 2012.aasta parima noore disaineri SÄSI tiitlit.

Näitus Eesti saatkonnas Helsingis jääb avatuks novembri lõpuni ja seda on võimalik külastada, registreerides end eelnevalt saatkonna sekretäri telefonil +358 9 622 02 60 või leppides kokku kultuurinõunik Liisa Ojaveeriga.

Lisainfo kunstniku kohta:
www.tikime.blogspot.com
www.k-o-i.ee
www.symbiosiso.com

Lisainfo näituse kohta:
Liisa Ojaveer
Kultuurinõunik
Eesti saatkond Helsingis
e-mail: Liisa.Ojaveer@mfa.ee
Telefon: +358 9 622 02 60

www.estemb.fi

Eesti ja Soome välisminister leppisid kokku välisministeeriumite tihedamas praktilises koostöös

Tue, 11 Sep 2012 08:28:36 GMT

Eesti ja Soome välisminister leppisid kokku välisministeeriumite tihedamas praktilises koostöös

10.09.2012

Välisminister Urmas Paet ja Soome välisminister Erkki Tuomioja leppisid täna Tallinnas kokku Soome vahetusdiplomaadi lähetamises Eesti saatkonda Gruusias. „Sõlmitud kokkulepe on hea näide Eesti ja Soome välisministeeriumite tõhusast ning praktilisest koostööst. Samal põhimõttel on Eesti diplomaat töötanud varasemalt Soome saatkonnas Lusakas Sambias,” ütles välisminister Paet.

Välisministrid avaldasid kohtumisel heameelt Eesti ja Soome kaubavahetuse jätkuva kasvu üle. „Soome on endiselt Eesti suurim kaubanduspartner ning hea meel on näha Soome ettevõtjate huvi jätkuvat kasvu Eesti turu suhtes,“ lausus Paet. Kaubavahetus Soomega moodustab 14% kogu Eesti kaubavahetusest.

Välisminister Paeti sõnul on mõlemal riigil ühised huvid regioonis, Euroopa Liidus ja erinevates rahvusvahelistes foorumites. „Hea meel on näha koostöö tihenemist ja huvide ühtlustumist regionaalsetes transpordi ja energeetika küsimustes,“ lisas Paet. Soome on teatanud osalemisest Rail Baltic rakkerühmas.

Paeti ja Tuomioja märkisid, et sel suvel jõustunud kahepoolne õigusabileping on oluliselt lihtsustanud nii Eesti kui Soome kodanike asjaajamist ja vähendanud kulusid. Leppe kohaselt tunnustatakse rahvastikuregistri dokumente vastastikku ilma apostille’ta.

Süüria konfliktist kõneldes mõistsid Paet ja Tuomioja hukka vägivalla jätkumise ning rõhutasid, et rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik Süüria tapatalgute lõppemiseks. „Jätkuv vägivald Süürias on vastuvõetamatu, igasugune relvastatud tegevus peab Süürias lõppema. Samuti tuleb alustada konflikti käigus toimepandud võimalike inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimist,“ lausus Paet. Möödunud nädalavahetusel otsustasid Euroopa Liidu välisministrid karmistada sanktsioone Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimile ning suurendada abi humanitaarkriisi leevendamiseks. Paeti sõnul osales Eesti Süüria vaatlusmissioonis UNSMIS ning on valmis vajadusel toetama ÜRO edasist kohalolekut Süürias, mis aitaks kaasa rahumeelsele üleminekule riigis.

Eesti soovib Paeti sõnul arendada Soomega ka koostööd ÜROs näiteks humanitaarkoostöö, rahuvalve, kestliku arengu, inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töö vallas. „Koostöö Soome ja teiste Põhja- ning Baltimaadega on oluline eelkõige pidades silmas Põhjala ÜRO-filosoofiat ja arusaama, et väikeriikide koostöö suures rahvusvahelises organisatsioonis annab olulisel määral lisaväärtust,“ lausus Paet. Ta lisas, et Eestile on oluline ka Soome toetus kandideerimisel ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2013-2015. Valimised toimuvad 12. novembril 2012.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti välisminister Urmas Paet kohtub Tallinnas Soome välisministri Erkki Tuomiojaga

Mon, 10 Sep 2012 07:15:29 GMT

Eesti välisminister Urmas Paet kohtub Tallinnas Soome välisministri Erkki Tuomiojaga

Esmaspäeval, 10.septembril tuleb Eestisse visiidile Soome välisminister Erkki Tuomioja, kes osaleb rahvusvahelise kriminaalkohtu kõrgetasemelise seminari avamisel ning kohtub välisminister Urmas Paetiga.

Paet ja Tuomioja avavad 10.septembril Tallinnas peetava kahepäevase rahvusvahelise kriminaalkohtu kõrgetasemelise seminari „10 aastat rahvusvahelist kriminaalkohut: fookuses on ohvrid", kus arutatakse ohvrite käsitlemise temaatikat, nende abistamist ohvrite fondi kaudu ning reparatsioonide maksmist.

Kahepoolsel kohtumisel arutavad Paet ja Tuomioja Eesti ning Soome suhteid, olukorda Süürias ja Lähis-Idas, regionaalset koostööd ning läheneva ÜRO peaassambleega seonduvat. Euroopa Liidu teemadest on kõne all ühenduse edasine laienemine, Idapartnerlusega seonduv ning EL-i välispoliitika arenguvõimalused.

Välisministrid allkirjastavad ka vastastikuse mõistmise memorandumi Soome vahetusdiplomaadi lähetamiseks Eesti saatkonda Gruusias.

Eesti ja Soome kokkulepe muudab asjaajamise lihtsamaks ning odavamaks

Mon, 02 Jul 2012 07:14:11 GMT

Eesti ja Soome kokkulepe muudab asjaajamise lihtsamaks ning odavamaks

Pühapäeval, 1. juulil jõustub Eesti ja Soome rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe, mis lihtsustab oluliselt inimeste asjaajamist mõlemas riigis. Vastavalt lepingule tunnustatakse vastastikku rahvastikuregistri ingliskeelseid väljavõtteid ilma täiendava tunnistuse (apostille) ja tõlketa.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ja Soome leppe eesmärk muuta mõlema riigi kodanike asjaajamist lihtsamaks ja odavamaks. „See puudutab ligi 50 000 Soomes elavat Eesti kodanikku. Neil inimestel tuleb igapäevaelus ette asjaajamist, kus nõutakse erinevate dokumentide esitamist. Näiteks on neil vaja lapse sünnitõendit, abielu- või mõnd muud dokumenti,“ ütles välisminister Paet.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul toetab leping Euroopa Liidu üldist arengusuunda kodanike vaba liikumise edendamisel perekonnaseisudokumentide vastastikuse tunnustamise näol liikmesriikide poolt. Regionaalministri valitsemisalasse kuuluv rahvastikuregister on riigi põhiregister, mille andmeid kasutavad oma töös suur osa teisi riiklikke registreid. „Nii riigi kui kodanike endi huvides on, et rahvastikuregistris olevad andmed oleks võimalikult täpsed. Kui erinevate andmete ja dokumentide esitamine muutub inimeste jaoks lihtsamaks, muutuvad ka registris olevad andmed täpsemaks,“ lisas Kiisler.
Kokkuleppes on täpsustatud dokumentide loetelu, mis vastastikku apostille'st vabastatakse. Eesti poolt on sellisteks dokumentideks ingliskeelsed rahvastikuregistri väljavõtted (sünni-, surma-, abielu-, nimemuutuse, lahutuse- ning abieluvõimetõend ja väljavõte valikandmetega). Soome poolt on need dokumendid rahvastikuregistri väljavõte (valikandmetega), kiriku tõend ja abieluvõimetõend.
Edaspidi on Eesti kodanikul ja Eestis elaval Soome kodanikul kõige soodsam taotleda kohalikust omavalitsusest Eesti rahvastikuregistri ingliskeelne vajalike andmetega väljavõte. Rahvastikuregistri väljavõte on tasuta. Konkreetse sündmuse tõendamiseks on soovi korral võimalik võtta maavalitsuses vastava sündmuse ingliskeelne tõend, mille väljastamise eest on ette nähtud riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele (sünni-, surma-, abielu-, ja lahutusetõendi puhul 3,19 eurot, abieluvõimetõendi puhul 1,59 eurot ja nime muutmise otsuse väljavõtte puhul 3,19 eurot).
Seni kehtinud korra kohaselt pidid dokumendid olema tõlgitud ja kinnitatud apostille'ga, mistõttu asjaajamine erinevates asutustes oli aeganõudev ja kulukas. Soomes tuleb tasuda apostille' eest 11 eurot ja Eestis 26,8 eurot. Alates 1. juulist ei ole seda enam vaja.
Nimetatud kokkulepe ei puuduta perekonnaseisudokumente, mis on väljastatud enne 2010. aasta 1. juulit ning eesti- ja soomekeelseid väljavõtteid.
Eesti ja Soome allkirjastasid kokkuleppe 12. detsembril 2011. aastal.

Lepingu teksti leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/222062012003

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS

637 7654, 521 6821
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Siseministeeriumi avalike- ja välissuhete osakond
Kaili Uusmaa
Pressinõunik
612 5031, 508 7370
kaili.uusmaa@siseministeerium.ee

President Ilves osaleb Soome-Eesti tantsupeol

Wed, 13 Jun 2012 11:41:17 GMT

President Ilves osaleb Soome-Eesti tantsupeol

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves osalevad koos Soome presidendipaariga pühapäeval Tamperes toimuval III Soome-Eesti tantsupeol.

Soome-Eesti tantsupidu on rahvatantsu- ja muusikaüritus, mis leiab aset Tamperes 13.–17. juunini. Sellel osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat Soomest, Eestist ja teistest Euroopa maadest. Tantsupidu kannab nime "Velisinfonia/Vennassümfoonia" ning selle kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist.

2012. aasta tantsupeo korraldajad on Folklore Suomi Finland ry. ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eestist. Koostööd teevad ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu ning Soome noorsooseltside liit. I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsingis ja II tantsupidu 2005. aastal Tartus.

Tantsupidu moodustab ühe osa Soome ja Eesti riikidevahelisest kultuurikoostööst ja folkloorivahetusest. Festivali patroonideks on mõlema maa presidendid.

Eesti uus aukonsulaat Soomes avati 27.aprillil Kuopios

Fri, 27 Apr 2012 07:49:37 GMT

Eesti uus aukonsulaat Soomes avati 27.aprillil Kuopios

Eesti uue aukonsulaadi Kuopios avas reedel, 27. aprillil Eesti kultuuriminister Rein Lang. Avatseremoonial osalesid ka Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak, konsulaartalituse juhataja Tarmo Punnik ja saatkonna kultuurinõunik Liisa Ojaveer.

Eesti välisminister Urmas Paet nimetas k.a. 15. veebruaril Medfiles OY tegevdirektori Tuija Päivi Keinoneni Eesti aukonsuliks Kuopios. Aukonsuli konsulaarpiirkonda kuuluvad Pohjois-Savo, Etelä-Savo ja Pohjois-Karjala maakonnad.

Eesti saatkonna Helsingis konsulaartalituse juhataja Tarmo Punniku sõnul aitab Kuopios avatav aukonsulaat kaasa konsulaarteenuste osutamisele Ida-Soome piirkonnas asuvatele Eesti kodanikele. Näiteks Pohjois-Savo, Etelä-Savo ja Pohjois-Karjala maakondades elab üle 1500 Eesti kodanikku - neist ainuüksi Kuopios 200 – mistõttu Kuopio on uuele aukonsulaadile suurepärane asukoht.

Aukonsulaadi avamisega seoses leidis äramärkimist ka oluline kultuurisündmus. Nimelt möödub tänavu 150 aastat eepose Kalevipoeg rahvaväljaande ilmumisest Kuopios ja aukonsulaadis eksponeeritakse 12 rariteetset Kalevipoja väljaannet. Esil on ka 1862. aastal Kuopios ilmunud Kalevipoeg. Väljapanek on pärit Rahvusraamatukogu kogudest ja näituse koostas raamatukogu vanaraamatu spetsialist Urve Sildre.

Kultuuriminister Rein Lang, kes viibis Kuopios seoses Eesti aukonsulaadi avamisega osales 26.04. õhtul ka kontserdil “Sofi Oksaneni aja muusika” Kuopio Muusikakeskuses. Programmi oma eluajal valminud muusikast koostas Sofi Oksanen. Kontserdi raames kanti esmakordselt ette Jüri Reinvere “Norilsk, narsisseja” (“Norilsk, nartsissid”). Teose teksti autor on Jüri Reinvere, see on tema esimene soomekeelne luuletus. Äsja toimus Helsingis Soome Rahvusooperis Sofi Oksaneni raamatul põhineva Jüri Reinvere ooperi ”Puhastus” ülimenukas esietendus.

Lisainfo:
Liisa Ojaveer
Kultuurinõunik
Eesti saatkond Helsingis
Telefon +358 503552960

Tarmo Punnik
Konsulaartalituse juhataja
Eesti saatkond Helsingis
Telefon: +358 505917788

Eesti ja Soome riigipeade kohtumine 23.aprillil Tallinnas

Wed, 25 Apr 2012 10:51:35 GMT

Eesti ja Soome riigipeade kohtumine 23.aprillil Tallinnas

Eesti ja Soome riigipeade Toomas Hendrik Ilvese ja Sauli Niinistö kolmapäevasel kohtumisel olid kesksete teemadena kõne all kahepoolsed suhted ja koostöö, arengud Euroopas ning finantskriis, samuti ka energeetika, küberkaitse ning keskkonna ja Läänemerega seotud küsimused.

"Eesti ja Soome, kaks head naabrit ja kindlat liitlast, mõistavad selgelt: üks meie edukuse võtmeid on kõigi Läänemere piirkonna riikide tublidus ja hakkamasaamine," ütles president Toomas Hendrik Ilves kolmapäeval kohtumisel Soome uue riigipea Sauli Niinistöga, teatas presidendi kantselei BNS-ile. Soome riigipea saabus pärast ametisse valimist esimesele töövisiidile Eestisse.

Ilvese sõnul ei ole vähimatki põhjust riikide finantspoliitika kujundamisel hoolimatuks muutuda, sest kriis pole veel läbi.

"Solidaarsus Euroopa Liidus tähendab ka vastutustundlikkust – võimekust saada oma probleemidega hakkama nii, et need ei muutuks liiga suureks koormaks teistele liikmesriikidele," sõnas riigipea.

"Ning teisalt on vajalik, et valitsused selgitaksid inimestele, miks on mingid otsused hädavajalikud. Ilma rahva – ehk valijate – toetuseta ei ole võimalik kriisi ületamiseks tarvilikke samme astuda."

Ilves tunnustas Soome toetust Eestile nii Euroopa Liiduga lõimumisel kui ka näiteks Schengeni viisaruumiga või euroalaga ühinemisel, nimetades seda "sõbra käeulatuseks ja oluliseks toetuseks". Ta märkis, et Eesti ja Soome on seotud piirkondlike suurprojektidega, millest olulisemad on raudtee Rail Baltic ja ühtne Läänemere elektriturg. "See kõik on osa meie piirkonna suuremast konkurentsivõimest, läbilöögist ja turvalisusest kõige laiemas tähenduses."

Riigipead nimetasid oluliseks ka Läänemere keskkonnakaitset, teemat, mis sai taas kord nähtavaks hiljuti Kingissepas Luga jõe kaudu lahte sattunud fosforiidireostuse tõttu. "Kõik asjassepuutuvad riigid peavad niisuguste juhtumite puhul olema vastastikku avatud, üksteisele usaldusväärsed partnerid ja samas tagama selliste reostuste vältimise tulevikus," ütles Ilves.

Niinistö ütles pressikonverentsil, et siinsed riigid peavad Euroopale meelde tuletama, et lisaks Vahemerele on Euroopas veel üks sisemeri - Läänemeri.

Kõneledes arengutest Euroopas märkis Niinistö, et lisaks finantskriisile saab rääkida ka sotsiaalsest kriisist ning võib- olla isegi demokraatia kriisist. Ta nentis, et EL-is on märgata riikide liikumist erinevatel kiirustel, samas avaldas ta arvamust, et need ei muutu institutsionaalseteks erinevusteks.

Rääkides valdkondadest, kus kahepoolset koostööd Eesti ja Soome vahel oleks võimalik parandada, tõi Soome riigipea välja välis- ja julgeolekupoliitika, küberkaitse, ärisidemed, samuti infrastruktuuriprojektid, nagu näiteks Rail Baltic.

Soome president sõnas ka, et käis hiljuti perega eraviisiliselt Eestis.

Soome riigipea kohtub visiidi käigus ka riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga. Ka avab Soome president Sakus mänguplatside inventari tootva tehase Lappset.

Haigestumise tõttu ei tulnud Eestisse Soome presidendi abikaasa Jenni Haukio. Soome Tallinna saatkonna andmetel haigestus Jenni Haukio ägedasse kõhutõppe.

Jenni Haukiol oli Soome presidendi töövisiidi raames kavandatud oma programm. Soome presidendi abikaasa pidanuks külastama Kumu kunstimuuseumi, Tallinna Soome kooli ja teletorni.

Peaminister Andrus Ansip kohtus Soome peaministri Jyrki Kataineniga

Tue, 24 Apr 2012 13:36:06 GMT

Peaminister Andrus Ansip kohtus Soome peaministri Jyrki Kataineniga

Eesti peaministri Andrus Ansipi ja Soome peaministri Jyrki Kataineni kohtumisel olid arutusel kahepoolsed suhted, Euroopa Liiduga seotud teemad, regionaalne koostööst ning koostöö energeetika ja transpordi vallas. Peaministrid kinnitasid pärast kohtumist ajakirjanikele, et Eesti ja Soome jagavad samu väärtusi suhtumises EL-i probleemidele.

Kataninen tunnustas Eesti tegutsemist majanduslanguse ajal.

Peaministrid toonitasid ka Rail Balticu projekti tähtsust.

President Toomas Hendrik Ilves ja Soome peaminister Jyrki Katainen arutasid kohtumisel euroala probleeme ning piirkondlikke projekte.

Mon, 23 Apr 2012 11:36:01 GMT

President Toomas Hendrik Ilves ja Soome peaminister Jyrki Katainen arutasid kohtumisel euroala probleeme ning piirkondlikke projekte.

"Me mõlemad – Eesti ja Soome – oleme optimistlikumad kui meie lakooniliselt põhjamaine iseloom lubaks arvata, uskudes, et suudame seljatada euroala probleemid," ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Soome peaministri Jyrki Katainen'iga. "Me teame: tõhusa Euroopa Liidu tagatis on tugev, vastutustundlik ja distsiplineeritud euroala."

Eesti riigipea arvates tugevdavad euroala vastupanuvõimet kriisidele nii Euroopa stabiilsusfond EFSF kui ka stabiilsusmehhanism ESM.

President Ilves aga meenutas: solidaarsus Euroopas tähendab, et iga riik hoolitseb enda eest piisava tõsidusega, et liitlastele mitte probleeme tekitada.

"Samas, ja siin peame ilmutama ausust enda ja kogu Euroopa Liidu vastu, peame olema valmis ka selleks, et lähiaastatel näeme praeguse euroala olulist muutumist, kus ühed lähevad edasi ja teised jäävad. Selleks puhuks peab meil olema "plaan B"," sõnas president Ilves. "Küll aga on Eesti ja Soome oma vastutustundliku ja konservatiivse finantspoliitikaga tõestanud meie kuuluvust edasiminejate hulka."

Eesti riigipea ja Soome peaminister kõnelesid ka piirkondlikest projektidest nagu raudteeühendus Rail Baltic.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229

Kultuuriminister Rein Lang avab 27.aprillil Kuopios Eesti aukonsuluaadi.

Mon, 23 Apr 2012 07:50:30 GMT

Kultuuriminister Rein Lang avab 27.aprillil Kuopios Eesti aukonsuluaadi.

Kultuuriminister Rein Langa avab reedel, 27.aprillil Eesti uue aukonsulaadi Kuopios. Eesti aukonsul Kuopios on Tuija Päivi Keinonen. Kuopio aukonsuli konsulaarpiirkond on Põhja-Savo, Põhja-Karjala ja Lõuna-Savo maakonnad. Välisminister Urmas Paet nimetas Tuija Päivi Keinoneni aukonsuliks mullu detsembris. Keinoneni volitused aukonsulina kehtivad viis aastat.