Esitluse avavad Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula, Soome Rahvusarhiivi direktor Jussi Nuorteva ja uurimiskomisjoni esimees minister Max Jakobson. Esitlusele on saatnud tervituse Soome president Tarja Halonen. Raamatu esitlus toimub koostöös Soome Rahvusarhiiviga.

Minister Jakobsoni juhitud komisjoni tegevusest ja uurimistulemustest teeb ettekande komisjoni uurimisrühma juht Toomas Hiio. Uurimisrühma liikmed Meelis Saueauk ja Indrek Paavle kõnelevad sovetlike julgeolekuasutuste poolt Eestis läbi viidud arreteerimistest ja küüditamistest 1940-50ndatel aastatel ning okupatsioonirežiimi vastaste kohtlemisest Saksa julgeolekuasutuste poolt aastatel 1941-44.

Aruanne „Estonia since 1944“ on president Lennart Meri poolt kokku kutsutud uurimiskomisjoni 10-aastase töö tulemus. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas antakse ülevaade ajaloolisest olukorrast, teises iseloomustatakse nõukogude repressiivorganeid, raamatu mahukaimas, kolmandas, osas kirjeldatakse Eestis nõukogude okupatsiooni ajal sooritatud inimsusevastaseid kuritegusid. Neljandas osas iseloomustatakse vanglaid ja vangilaagreid okupeeritud Eestis, viies osa sisaldab elulugusid, bibliograafiat ja lisasid.

Aastail 1998-2009 tegutsenud komisjoni kuulusid lisaks minister Max Jakobsonile endine Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen, julgeolekuanalüütik doktor Paul Goble, Ameerika Juudi komitee juhatuse liige Nicholas Lane, George Washingtoni ülikooli professor Peter Reddaway, Venemaa organisatsiooni „Memorial“ teadusnõukogu juht Arseni Roginski ja endine Bundestagi liige professor vabahärra Wolfgang von Stetten. Inimsusvastaste kuritegude uurimiskomisjoni aruande esimene, aastaid 1940-1944 käsitlev osa ilmus 2006. aastal.

Aruande esitluse eel annab suursaadik Merle Pajula soome kirjanikule Sofi Oksanenile üle Maarjamaa Risti 4. klassi teenetemärgi, millega president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Oksaneni tööd Eesti ajaloo tutvustamisel. Tema romaan „Puhastus” ning koos Imbi Pajuga koostatud artiklikogumik „Kõige taga on hirm” käsitlevad Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonide tagajärgi Eestis mitmest erinevast vaatevinklist.

Annetajate nimel võtsid kontserdi eel sõna ”Estonia” klaverivabriku juht professor Venno Laul ning Helsingi Eesti Akadeemilise klubi ja Soome Eesti kaubandusühingu esimehed Indrek Tammeaid ja Risto Tornivaara, kes kiitsid saatkonda tubli töö eest riikidevahelise silla ehitamisel ning rõhutasid, et kingitus on ühtlasi tunnustuseks senitehtule ning innustuseks ja vahendiks edaspidises tegevuses.

Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula tänas annetajaid, kaaslasi Eesti-Soome suhte arendamise teel, ning kinnitas, et nüüdsest annab nende poolt annetatud klaver saatkonnas toimuvaile kultuurisündmustele sootuks uue kõla ja sära. "Mul on hea meel, et saatkonnapere töö on meie sõprade hulgas vastukaja leidnud, see innustab edasi pingutama.".

“Estonia” valge klaver ehib nüüdsest 1933. aastal ehitatud Helsingi saatkonna vastuvõtusaali, võimaldades arvukale Eesti sõpruskonnale ja teistele külalistele edaspidi Soomes veel täiuslikumalt tutvustada Eesti heliloomingut ning muusikuid.

Infopäeval käsitletavad teemad:

• Välisettevõtete registreerimine ja tulu maksustamine
• Välistööjõud Soomes - tööandja ja töötaja maksukohustused
• Soome maksuameti elektroonilised teenused

Infopäeva kohta saab eelnevalt küsimusi esitada e-posti teel yve.info@vero.fi.

Registreerimine toimub telefonil +358 9 7311 6986 (Tiina Autero) või e-posti teel aadressi yve.info@vero.fi kaudu. Viimane registreerimiskuupäev on 6. aprill 2010.

Täpsema info leiate soomekeelsest kutsest.

Kahe Eesti disainbrändi avalöök Euroopa turule antakse Helsingis

Neljapäeval, 18. märtsil, toimub Eesti saatkonnas Helsingis kahe Eesti disainibrändi - juveelibrändi “Karin E” ja rõivabrändi “Pohjanheimo Couture” - moeshow, mille eesmärgiks on Eesti disaini tutvustamine ja laiem tuntus maailmas. Kahte brändi ühendavad märksõnad on kõrge kvaliteet, innovaatilisus ja käekirja julgus.

Ülle Suurhans-Pohjanheimo on riietanud juba aastaid Eesti avaliku elu tegelasi ning tema looming on olnud pideva tähelepanu keskpunktis. Püsikliente on moemajal nii Eestis kui ka väljaspool. “Karin E” juveelibränd sai tuule tiibadesse 2004. aastal ning edu ja tunnustus koduturul andis indu avada esindusstuudio 2009. aastal ka Genfis, kella- ja juveelibrändide südames.

Üritustesarja avalöögiks sai valitud Helsingi kui Põhjamaise disaini Meka ning ka tänu Eesti ja Soome vahelsitele headele äri- ja kultuurisidemetele.

Eesti saatkond Helsingis, Insightout Company ja Küberstuudio esitlevad

Opus Tempus

25. veebruaril kell 18 Savoy teatris Helsingis

Opus Tempus on sürreaalne värvide ja vormide mäng, mille koreograafiline käekiri on sulam loodusvaatlustest ning austraalia filmikunstniku Mike Worali baroklike maalide hingusest. Pea peale pööratud lavastuses tantsivad muusikud ning musitseerivad tantsijad, kelle erinevad professionaalsed oskused ning karakterid lõimuvad isesorti ruumiliseks tervikuks.

koreograafia ja esitus: Mari Mägi ja Kaja Lindal
muusika: Monika Mattiesen
harf: Liis Jürgens
klavessiin: Ene Nael
kannel: Kristi Mühling
flööt: Monika Mattiesen
valgus- ja kujunduskunstnik: Inga Vares
jumestuskunstnik: Anu Konze
live-elektroonika ja helirezii: Tammo Sumera
valgustehnik: Rene Jõhve

kestus 55min
Esietendus 2. märtsil 2009 Kumu auditooriumis 
p.s. lavastus sobib ka noortele al. 10 aastast

Väljavõtteid Opus Tempuse meediakajastustest:

"Olgugi barokk ja looduse imiteerimise püüdlus sisuliselt ühe puu viljad, moodustasid elegantsed kummardustantsud vaheldumisi mitte just nii elegantsete klugiseva kana motiividega piisavalt sürreaalse kompoti, mille maitse ühtaegu nii tõmbas kui pelutas.”
Kairi Prints. Sirp 27.03.2009

"Mägi ja Lindali esituses on tegelaseks justkui eelajalooline (müstilise atmosfääri tõttu) floora ja fauna, mille (või kelle) kombed, tunnusjooned ja rituaalid veidike sürrealistlikul kujul vaatajateni tuuakse."
Tiiu Laks. Eesti Päevaleht, 4.03.2009

"Sellest etendusest täisväärtuslikult osasaamiseks oli tarvis julgust hetkes kohal olla ning nägemise kaudu tajutav info vastu võtta, otsimata paaniliselt tähendusi või jätkuvat lugu. Samal ajal loodi lavaruumis peenelt läbi tunnetatud atmosfäär, mis toimis tugevalt ja kandis võimsat ideed."
Evelin Lagle. TeaterMuusikaKino, aprill 2009

***

Mari Mägi on Eesti laval harv külaline. Ta tegutses aastaid Taanis, õppis füüsilist teatrit sealses lavakunstide koolis (School of Stage Arts), kuuludes ühtlasi ka Taani kuulsa visuaalse/füüsilise teatri Cantabile 2 truppi, mis on üks tuntum füüsilist teatrit viljelev kollektiiv Skandinaavias. Samuti seob Mari tihe koostöö Taani koreograafi Kitt Johnsoniga. Lisaks sellele on ta loonud 3 soololavastust ning osalenud erinevates kunstiprojektides kogu Euroopas. Mari on lõpetanud Tallinna Balletikooli, lisaks õpingutele School of Stage Arts-is Taanis on ta täiendanud ennast Soomes, Saksamaal ja USA-s. Viimastel aastatel on Mari kogunud tunnustust ka pedagoogina ning töötanud Eestis, Mehhikos, USA-s ja Taanis.
1999. aastal asutasid Mari Mägi ja Medde Vognsen Taanis teatritrupi Insightout Company. See on rahvusvaheline projektipõhine rühmitus, kuhu kuuluvad vabakutselised kunstnikud, keda ühendab huvi visuaal-füüsilise teatri vastu. Eesti publik on selt rühmituselt varem näinud lavastusi "Ära anda tulevik" , "Alegria Y Dolor" ja "The Invisible Symphony Orchestra".

Kaja Lindal on vabakutseline koreograaf, kelle viimase aja tuntumad tööd on olnud "Kiri Maalt" ja "Tallinn-Aegviidu" Lavastus "Kiri maalt" tunnustati 2004. aastal Philip Morrise Tantsuauhinna läbilöögi auhinnaga. Kaja Lindal on lõpetanud Tallinna Balletikooli ja Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna, töötanud Vanemuise balletitrupis.

Monika Mattiesen, ansambli Küberstuudio kunstiline juht, on keskendunud nüüdismuusika interpreteerimisele. Ansambel on välja kasvanud tema soolokontsertidest, kus flötisti peatähelepanuks kujunes ikka enam ja enam akustilise ja elektroonilise muusika sünteesimine teiste kunstivaldkondadega (valgus-, video-, maalikunst, samuti tants, kirjandus, film). 2008. aastal pälvis Monika Mattiesen Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia kammerooperi "DMeeter" eest.

Korraldajad:
Sõltumatu Tantsu Ühendus www.stu.ee
Eesti saatkond Helsingis

Produtsent Triinu Aron, triinu(at)stu.ee, +372 5094854

***
Pressiteade:
Eesti suursaatkond Soomes tähistab vabariigi 92. aastapäeva Helsingi Savoy teatris tantsuetendusega „Opus Tempus”

Soome Aasta 2009 Tursimipersooni auhind eestlasele

Helsingis sel nädalalõpul toimuva Põhjamaade suurima rahvusvahelise turismimessi MATKA 2010 raames on traditsiooniliselt välja jagatud Soome turismiala tunnustused.

Soome Turismiajakirjanike Killa poolt aastast 1972 jagatavad tunnustused "Vuoden Matkailuhenkilö" ( Aasta Turismipersoon) "Vuoden Matkailutuote"  (Aasta Turismiobjekt/toode) ja ka "Vuoden epäpalkinto - Seitikka" (Aasta ebaauhind )  tunnustusi võib võrrelda Eestis Touresti raames jagatavate Aasta turismiedendaja ning Aasta turismiobjekt- tunnustustega.

Neljapäeval kell 12.15 Helsingis välja kuulutatud "Aasta 2009 Soome Turismipersoon" tunnustus läks seekord eestlasele- Soome turismiproffide seas hinnatud  tunnustuse vääriliseks osutus Toomas Tärk,  EAS Turismiarenduskeskuse välisesindaja Soomes.

"Minu enese meelest on see eelkõige tunnustus EAS-ile ja meie Turismiarenduskeskusele ning meie väga-väga heale Soome- tiimile- kolleegidele Malle Kolnesele ja Valdar Liivele, ning ka tegevustele mida oleme Soomes viimaste aastate jooksul läbi viinud" arvab Tärk ise.

Toomas Tärk on elanud Soomes alates 1991 aastast. EAS Turismiarenduskeskuse esindajana on Tärk töötanud aastast 2006, tehes enne seda pika turismikarjääri laevafirmas, kus 14 aasta jooksul kogunes teadmisi ja kogemusi nii eesti kui ka soome turistidest.

”Samas näitab saadud tunnustus, kui tähtsaks peavad Soome turismiala ning ka soomlased ise Eestisse reisimist.” arutleb Tärk.

Soome Turismiajakirjanike Killa teates on Toomas Tärki tunnustamise põhjustena välja toodud muuhulgas faktid, et Tärk on suutnud luua Soomes laia koostöövõrgustiku, mille kaudu tuuakse jätkuvalt esile Eestit ning eestlust. Lisaks suhtub Toomas Tärk positiivselt oma töösse tõstes tähtsale kohale töö kvaliteedi. Erinevad Soomes korraldatud suurüritused, nagu "Eesti kutsub külla" ja koostöös Tuglas-seltsiga korraldatav Helsingi Mardilaat on toonud soomlaste teadvusse kogu Eesti laia turismipaleti, ning ärgitanud turiste otsima Eestist uusi ja huvitavaid kogemusi.

Tiit Ojasoo on tunnustatud Eesti lavastaja, kes vaatleb kriitilise pilguga ühiskonna elu ja seal toimuvat. Ojasoo lavastatud „ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni“ on osalenud arvukatel välisriikides toimunud festivalidel. See on Eesti teatri väljaspool Eestit enimreisinud lavastus. 2009. aasta märtsis astus lavastus üles Venemaa teatrifestivalil „Kuldne Mask“ ning mais a/d Werf festivalil Utrechtis Hollandis. 2008. aastal mängiti etendust ka festivalidel Kölnis, Oldenburgis, Peterburis, Tamperes, Wiesbadenis, Viinis, Torunis ja Bernis ning 2007. aastal Panevėžyses Leedus.

Imbi Paju püüab minevikust rääkimise kaudu vaadata tulevikku, sest tee tervema ühiskonnani toimub läbi valupunktide analüüsimise. Imbi Palju püüab ajalugu käsitleda eelkõige läbi tunnete. 2009. aastal esilinastus Imbi Paju ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm „Soome lahe õed“. See esilinastus nii Helsingis, Tallinnas kui Brüsselis. Paju film räägib Eesti ja Soome naiste kogemuse kaudu 1930ndate aastate, Teise maailmasõja ja okupatsioonide aegsetest sündmustest. 2005. aastal ilmus Pajul dokumentaalfilm „Tõrjutud mälestused“,  mis jutustab kahe õe kasvamisest stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes, kus mälestuste tõrjumine oli inimese ainus enesekaitse. 2009. märtsis ilmus Imbi Palju ja Sofi Oksaneni koostöös küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklitekogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.“

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti Instituudi pressiteade

ESILINASTUB EESTI-SOOME DOKUMENTAALFILM “SOOME LAHE ÕED”

Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm ”Soome lahe õed” (60 min) esilinastub novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis.  Film räägib loo Eesti ja Soome  naiskodukaitsjate ja  kodutütarde (lottade, sm: pikkulotat) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Filmikaadritelt näeme totalitarismi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis ”Soome lahe õed” esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.

Eesti Instituut Soomes
Grete Ahtola (grete@viro-instituuti.fi)
Mariankatu 8B, Helsingi
Tel.  +358 9 669805
www.viro-instituutti.fi

EESTI PAGULASKIRJANDUS HELSINGI RAAMATULAADAL

Helsingi Raamatulaat toimub tänavu üheksandat korda 22.–25. oktoobrini Helsingi messikeskuses Messuaukio 1. Ligi kuutsada üritust hõlmav programm tutvustab Soome nüüdiskirjandust ja raamatutoodangut laiemalt, samuti mitme teise maa kirjandust ja autoreid. Raamatulaada erikülaliseks on seekord Rootsi.

Laada tunnuslauseks on Pentti Saarikoski 1962. aastal ilmunud luulekogu pealkiri Mitä tapahtuu todella? (Mis toimub tegelikult?). Eesti Instituut vastab sellele küsimusele reedel, 23.oktoobril Takauma-laval, kus kell 14 vestlevad 1990ndate pagulaskirjandusest Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Piret Kruuspere, kirjandusteadlane Peeter Olesk ning Helsingi ülikooli eesti keele külalislektor ning Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Sirje Olesk.

Kell 14.30 keskendub peatähelepanu Karl Ristikivile, kelle vastilmunud päevikust (”Päevaraamat”, 2009) vestlevad Jaan Undusk ja Rutt Hinrikus Eestist ning Tuglase Seltsi tegevjuht Juhani Salokannel Soomest.

Eesti kirjandusklassikute hulka kuuluv Karl Ristikivi (1912–1977) pidas Rootsis paguluses olles aastail 1957–1968 päevikut, kuhu märkis üles reisijutte, päevakohaseid poliitikasündmusi, oma teoste sünnilugusid ning ka argimuresid ning lapsepõlvemälestusi. Pikka aega avalikkuse eest varjul olnud päevik ilmus käesoleva aasta kevadel kirjastuselt Varrak. Kirjaniku meenutuste kaudu avaneb lugejale rikkalik, kuid valude ja hirmude käes kannatava inimese mõttemaailm, mille taustal on eemalolek kodumaast ja pidev eneseväljenduse ja -tõestuse vajadus pagulasena võõral maal. Päevik annab teadmisi Ristikivi teostest ja avab nende sünnilugusid.

Lisaks kuuleb tänavusel Helsingi Raamatulaadal ka eesti luulet – reedel 23.10. kell 12.30 esitavad oma luulet Eeva Park, Jürgen Rooste ja Jan Kaus. Vahepalaks kõlavad Jaak Johansoni laulud. Samal päeval kell 13.30 esitleb Hasso Krull oma äsja soome keelde tõlgitud luulekogu Meter ja Demeter (”Meeter ja demeeter”) ning jagab autogramme kirjastuse WSOY osakonnas kell 14–14.30. Kell 17.30 saab Krulli ja ta teose soomendajat Anu Laitilat kuulata Kullervo-laval, kus autori ja tõlkijaga vestleb Tarleena Sammalkorpi. 

Õhtul saavad laadalised omavahel muljeid vahetada sõbralikul koosviibimisel Eesti saatkonnas Helsingis.

OHJELMA

Viron runoa ja proosaa
Helsingin kirjamessujen Takauma-lavalla
perjantaina 23.10. klo 12.30-15.00

klo 12:30 - Herkkyys ja voima: virolaista runoutta ja laulua Vuoden aikana on ilmestynyt useita virolaisen nykyrunouden suomennoksia:

Indrek Hirven Enkelinsilta, fs:n Valoa tunnelin päässä ja Eeva Parkin Pitkällä penkillä. Messuilla kuullaan uutta virolaista runoutta ja musiikkia. Esiintyjinä ovat herkkä Eeva Park, rakkautta ja anarkiaa kuuluttava Jürgen Rooste, lempeä laulumies Jaak Johanson ja lyhytpuheinen ironisti Jan Kaus.

Järjestäjä: Viron kirjailijaliitto

klo 13:30 - Hasso Krullin Meter ja Demeter

Virolaisrunoilijan väkevän kunnianhimoinen pääteos maailman myyteistä ja oman aikamme ongelmista on maansa nykylyriikan eittämättömiä merkkipaaluja.

Järjestäjä: WSOY

klo 14:00 - Viron kirjallisuus pakolaisuudessa

Viron pakolaiskirjallisuus kehittyi II maailmansodan päätyttyä 1944, jolloin Virosta pakeni yli 70 000 ihmistä. Kulttuurikeskuksiksi nousivat Tukholma, Lund ja Toronto. Vuosina 1944-89 ilmestyi ulkomailla 2600 vironkielistä kirjaa, joiden julkaiseminen tai jopa omistaminen oli Neuvosto-Virossa kielletty. Pakolaiskirjallisuudesta 1900-luvulla keskustelevat Piret Kruuspere, Peeter Olesk ja Sirje Olesk.

Järjestäjä: Viro-instituutti

klo 14:30 - Karl Ristikivin päiväkirja 1957-1968

Viron klassikkokirjailija Karl Ristikivi piti vuosina 1957-68 järjestelmällisesti päiväkirjaa, johon hän tallensi matkakertomuksiaan, ajan poliittisia tapahtumia, teostensa syntytarinoita sekä arkihuoliaan ja katsauksia lapsuuteensa. Pitkään julkaisukiellossa olleesta päiväkirjasta keskustelevat Jaan Undusk, Rutt Hinrikus ja Juhani Salokannel.

Järjestäjä: Viro-instituutti

Viron Suomen-instituutti / Eesti Instituut Soomes / Estonian Institute in Finland
Mariankatu 8 B, 00170 Helsinki, puh. +358 9 669805
info@viro-instituutti.fi, www.viro-instituutti.fi

Supiteatri hooaja avaüritusel, 14. septembril, tutvustab kirjanik, režissöör ja ajakirjanik Imbi Paju oma novembris esilinastuvat dokumentaalfilmi "Soome lahe õed", mis räägib Eesti ja Soome naiste kogemuse kaudu 1930ndate aastate, Teise maailmasõja ja okupatsioonide aegsetest sündmustest. Imbi Paju kõneleb ka eestijuutide kultuurist, elust ja saatusest, mis leiab samuti põgusat kajastamist valmivas filmis. Vestlusõhtul saavad sõna veel rahvusvaheliselt tunnustatud muusik Timur Fischel ja juudi kultuuri uurija Aavi Dobrish.

Nädal hiljem, 19. septembril, loevad Eesti näitlejad Juhan Ulfsak ja Eva Klemets Ülev Aaloe tõlget Susanne Ringelli näidendist „Näkina ujumas", mis samal õhtul rootsikeelsena ka teatrilavale jõuab. Ulfsak ja Klemets on alanud hooajal kaastegevad Soome Rahvusteatris esietenduvas Kristian Smedsi näidendis Mental Finland.

Supiteatri sügishooaeg jätkub ka oktoobris, mil teiste hulgas astuvad üles Tiit Ojasoo teatrist No99 ning kirjanik ja kolumnist Sofi Oksanen. Ojasoo tutvustab arenguid eesti teatrielus, Oksanen kõneleb oma näidendist ja samanimelisest romaanist „Puhastus", mis hiljuti ka eesti keeles ilmus.

Lühidalt:
Esmaspäeviti kell 18
Erottaja 7B, Helsinki
Sissepääs vaba, supp + vein 10 eurot
www.klockrike.fi

Lisainformatsioon:
Jesper Karlsson - administraator, Supiteater - 358 403 735 482
Dan Henriksson - kunstiline juht - 358 407 033 008
e-post: eesnimi.perekonnanimi@klockrike.fi või klockrike@klockrike.fi

8.-10. septembril toimub Tampere Messi- ja Spordikeskuses 19. rahvusvaheline allhankemess Alihankinta. Traditsiooniliselt on messil esinenud ka hulk Eesti ettevõtteid.
Käesoleval aastal on osalejate hulgas: BLRT Masinaehitus, Favor, Fleibel Grupp, Harry Metall, K-Met, Laserstuudio, Liewenthal Electronics, Metal-Disain, Nefab, Nordcast, Paldiski Tsingipada, Radius Machining ja Temper.
Lisainfo messi kohta: www.alihankinta.fi

Haapsalu harrastusteater Randlane toob Helsingisse abrukalase Jüri Tuuliku mainekaid auhindu saanud näidendi "Meretagune asi".

Näidend räägib näiliselt lihtsa loo 60ndate Nõukogude Eestist. Loo keskmes on eakas proua Malli, kes tahab minna väikeselt Abruka kodusaarelt suurde maailma, Saaremaale, villa müüma. Ta võtabki ette mereretke, mis Malli maailmamõistmises võrdub lausa teekonnaga üle ookeani. Reisil kohtab ta pulmaseltskonda, mis meenutab Mallile tema enese noorusaja kaunimaid ja raskemaid hetki.

"Meretagune asi" ja vana proua Malli maailm ei ole Soome vaatajale siiski päris võõrad. Anni Blomqvist on oma kroonikas Myskyluoto kirjeldanud 19. sajandi keerulist saarestikuelu. Jüri Tuuliku saareinimeste elu on samamoodi raske, ja kuigi sündmused arenevad hoopis erineval ajal, on see periood, mil elu oli majanduslikult keeruline kogu Eestis.

Etendused Koko teatris (Siltavuorenranta 18) laupäeval, 5. septembril kell 16.00 ja 18.00.

Piletid ja info:

Eesti instituut Soomes
Mariankatu 8 B (2 krs)
Tel: 09-669 805
info@viro-instituutti.fi

Koko Teater
Tel: 050 321 9919
toimisto@kokoteatteri.fi

Etendus toimub koostöös Eesti Instituudiga Soomes, Soome Eesti seltside liidu ja Tuglase seltsiga.