Kui teil sünnib Soomes laps

07.01.2009

Kui lapse ema elab Soomes ja on kantud Soome rahvastikuregistrisse, siis registreeritakse lapse sünd Soome rahvastikuregistris ning vanemad teatavad lapse nime elukohajärgsele magistraadile. Lapse sünni registreerimiseks pole vaja Eesti saatkonna konsulaartalitusse ega Eesti perekonnaseisuasutusse täiendavalt pöörduda, sest lapse sündi ei registreerita kaks korda ning Eesti sünnitõendit lapsele ei väljastata.

Juhul kui lapse vanemad ei ole abielus, võidakse magistraadis nõuda lapse emalt või isalt Eesti rahvastikuregistri väljavõtet perekonnaseisu kohta. Soomes elav Eesti kodanik saab vastava rahvastikuregistri väljavõtte taotleda Eesti saatkonna konsulaartalitusest. Tellimise juhise leiate siit. 

Pärast lapse andmete Soome rahvastikuregistrisse kandmist ja Soome isikukoodi omistamist pöörduvad vanemad Eesti saatkonna konsulaartalitusse lapsele passi või ID-kaardi taotlemiseks ja tema andmete Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks. Lapsele võib esmase dokumendi taotleda ka posti teel, juhised leiate siit.

Juhime tähelepanu

Lapsele tuleb taotleda elukohajärgses välismaalaste politseis Soome elamisõigus.

Kui lapse ema elab Eestis, st lapse ema ei ole taotlenud Soomes elamisõigust ja tema andmed (kaasaarvatud elukoht) ei ole kantud Soome rahvastikuregistrisse ja/või ta viibib Soomes lühiajaliselt ning sünnitus ei olnud Soomes planeeritud, siis tuleb lapse sündimisel väljastatud haiglatõendile võtta magistraadist apostille (vt www.maistraatti.fi > Julkinen notaari > Perustiedot > Apostille-todistus) ning pöörduda lapse sünni registreerimiseks Eestis elukohajärgsesse perekonnaseisuosakonda. Selleks, et reisida Eestisse koos lapsega, palume lapsele reisidokumendi saamise küsimuses pöörduda Eesti saatkonna konsulaartalitusse telefonil (358 9) 622 0288.

Segadused võivad tekkida siis, kui lapse ema elukohaandmed pole kantud ei Soome ega ka Eesti rahvastikuregistrisse. Siis võib lapse sünni registreerimine võtta nii aja- kui närvikulu.

Juhime tähelepanu

Kõik lapsed sõltumata nende vanusest vajavad Eesti-Soome piiri ületamiseks passi või ID-kaarti. Ilma dokumendita piiri ületamise eest on ette nähtud rahatrahv ning piiri ületamise tõkestamine. Lapse sünnitunnistus ei ole reisidokument!

Lapse hooldusõigus

01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus. Suurim erinevus võrreldes seni kehtinud seadusega on hooldusõiguse institutsiooni loomine, mille abil on võimalik senisest selgemalt määratleda vanemate õigusi ja vastutust lapse kasvatamisel. Kui seni oli kummalgi vanemal õigus last esindada üksinda, siis nüüd, kui vanematele kuulub ühine lapse hooldusõigus, esindavad nad last ühiselt.

Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks, hõlmates õigust otsustada lapse elukoha üle, lapse esindamist varalistes ja muudes esindamist vajavates küsimustes.

Juhime tähelepanu

Kõik alla 18 aastaste laste vanemad, kelle andmed olid seisuga 01.07.2010 kantud Eesti rahvastikuregistrisse, on saanud automaatselt ühise hooldusõiguse. Juhul kui Soomes on lapse hoolduse osas tehtud teistsugune otsus, palume see kinnitada EL määruse nr 2201/2003 „kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr (EÜ) nr 1347/2000“ artiklite 8 ja 9 kohase sertifikaadiga ning saata Eesti saatkonna konsulaartalitusele.

Tegemist on sertifikaadiga, mida väljastavad liikmesriigi kohtud liikmesriigis tehtud kohtuotsusele. Selle sertifi kaadi olemasolul, mis väljastatakse selle liikmesriigi keeles, kuhu otsus läheb tunnustamisele, toimub kohtuotsuse tunnustamine lihtsustatud korras.

Lapsetoetus Soomes

Soome lapsetoetuse (lapsilisä) saamise õigus laieneb ka sellele Soomes töötavale lapsevanemale kelle pere elab Eestis. Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Rahvapensionimetisse. Lisainfot leiate www.kela.fi > Lapsiperheet.

Soomes on igakuise lapsetoetuse suurus esimese lapse kohta 100 eurot, teisele lapsele 110.50, kolmandale 141 eurot jne.

Euroopa Liidu perehüvitiste määramisel on otsustav lapsevanema (te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus inimene töötab (määruse 1408/71 artikkel 73).

Kui töötab üks lapsevanem, on perehüvitiste esmane maksja töökohariik. Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik.

Lisainfot leiate www.ensib.ee/lastega-peredele

Vaatamata eespool toodule sõltub otsus lapsetoetuse või muu perehüvitise määramisest ning selle suurus konkreetsest juhtumist. Näiteks last üksi kasvataval vanemal tuleb tõendada, et lapsel puudub teine hooldaja. On olnud juhtumeid, kus lapsetoetust ei maksta Soomes töötavale isale, sest perekonnal ei ole hetkel või ei ole olnud Eestis ühist aadressi ja seega puudub isal võimalus Soome ametnikele tõendada, et pere elab koos ning isa osaleb lapse kasvatamisel.

Soovitus
Kontrollige aegsasti, kas Teie elukoht Eesti rahvastikuregistris on korrektne (st, et registris on sama aadress kus Te tegelikult elate). Seda saate teha internetis aadressil www.andmevara.ee/rr või www.eesti.ee või Helsingi saatkonna konsulaartalituse kaudu.