KUI TULED SOOME ELAMA JA TÖÖLE

06.01.2010

Informatsiooni selle kohta, kuidas Soome tööle tulla ja seaduslikult elama asuda leiate järgmistelt kodulehekülgedelt:

• Politsei – www.poliisi.fi → luvat → EU-kansalaisen reksiteröinti ja perheenjäsenen oleskelukortti
• Magistraat – www.maistraatti.fi → kotikunta- ja väestötiedot → ulkomaalaisten rekisteröinti → usein kysyttyä

Enne välismaale tööle minemist soovitame tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel olevate soovitustega www.politsei.ee > nõuanded > töötamine välismaal.

Eesti kodanik võib Soomes kolme kuu vältel elada või tööd otsida ilma elamisõigust registreerimata. Soomes elamiseks ja töötamiseks vajab Eesti kodanik ja tema pereliige (alla 21-aastane laps, hooldatav laps või hooldatav vanem, elukaaslane, kui tõendatakse et kooselu on kestnud vähemalt 2 aastat) elamisõigust.

Elamisõiguse taotlemine, Soome rahvastikuregistris arvele võtmine

Elamisõiguse taotlemiseks tuleb pöörduda kohalikku välismaalaste politsei osakonda. Informatsiooni vajalike dokumentide kohta leiate www.poliisi.fi > Luvat > Ulkomaalaisluvat > EU-kansalaisen rekisteröinti ja perheenjäsenen oleskelukortti.

Juhime tähelepanu

Kui laps kolib Soome koos ühe vanemaga, siis nõutakse lapsele elamisõiguse taotlemisel teise lapsevanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut ja seda isegi juhul, kui abielu on lahutatatud või lapse vanemad ei ela muul põhjusel koos.

Kui politsei on elamisõiguse registreerinud ja väljastanud vastava dokumendi (EU kansalaisen oleskelukortti), tuleb pöörduda Soome isikukoodi saamiseks ja elukoha registreerimiseks elukohajärgsesse magistraati. Lisainfot leiate www.maistraatti.fi > kotikunta- ja väestötiedot > ulkomaalaisten rekisteröinti.

Soome rahvastikuregistrisse isikuandmete kandmiseks ja elukoha registreerimiseks peate magistraadile esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi (pass või ID-kaart) ja politseist saadud otsuse elamisõiguse registreerimise kohta. Kui registreerite Soome alalise elukoha (kotikunta), tuleb lisaks esitada oma info oma sünni, perekonnaseisu, ja lapse/laste kohta. Kõike seda saab tõendada Eesti rahvastikuregistri väljavõtte abil, mida saab taotleda Eesti saatkonnast. Vaadake, kuidas seda tehakse, siit.

Soomest lahkudes tuleb lisaks üüri-, elektri- ja muude lepingute lõpetamisele teha elukohajärgses magistraadis teadaanne elukoha muutusest (muuttoilmoitus).
Lisainfot ja ankeedi leiate: www.maistraatti.fi → kotikunta- ja väestötiedot → miten menettelen → muuttaminen → maastamuutto

Kui soovite Eestisse tagasi pöörduda, kuid takistuseks on raske majanduslik olukord, siis võite nõu küsida sihtasutuselt Eesti Migratsioonifond:
Paavli 1, 10412 Tallinn, tel (372) 6505 941, faks (372) 6505 942
fond@migfond.ee, www.migfond.ee.

Mida tuleks Soome isikukoodi taotlemisel silmas pidada, kui ees- või perekonnanimi sisaldab tähti õ, ü, š või ž

Isiku nimi peab olema ühtemoodi kirjutatud nii Eesti kui Soome rahvastikuregistris. Kui inimese nimi on riikide andmebaasides kirjutatud erinevalt, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme: riikidevahelise andmevahetuse käigus ei jõua vajalikesse registritesse Teie õiged isiku- või elukohaandmed, Soomes toimunud perekonnaseisumuudatused (sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, nimemuutus) ei pruugi Eestis jõustuda, pärimismenetlusega tegelev notar ei saa veenduda, et olete pärima õigustatud isik, isikut tõendavate dokumentide uuendamisel võidakse keelduda dokumendi väljastamisest jne.

Täitke politseijaoskonnas ja magistraadis tähelepanelikult vajalikud ankeedid trükitähtedega ja veenduge, et Teie isikuandmete Soome registrisse kandmisel ei ole tehtud vigu. Eelkõige puudutab see inimesi, kelle nimes esinevad täpitähed ü ja õ või katusega tähed š ja ž. On esinenud juhtumeid, kus „õ” asendatakse „o”-ga ja „ü” „y”-ga ning š-ž kirjutatakse s-z. Kui ametnik jääb endale kindlaks, et tal ei õnnestu Teie nime registrisse tehnilistel põhjustel õigesti kirjutada, siis paluge tal teha oma nime juurde märge: „Nimi sisaldab märke, mida ei ole võimalik trükkida”.

Tööleping, palk ja kindlustus

Eestikeelset informatsiooni Soomes töötamise kohta leiate internetilehekülgedelt www.tyosuojelu.fi/fi/tootaminesoomes/, www.mol.fi/finnwork ja www.rakennusliitto.fi/ee

Töösuhe Soomes peab algama töölepingu sõlmimisega. Tööandja on kohustatud andma töötajale töösuhte tingimused kirjalikult. Töölepinguga kohustub töötaja tegema tööandjale teatud tööd kokkulepitud palga eest. On reegliks, et tööleping sõlmitakse ilma tähtajata, kuid võib sõlmida ka tähtajalise töölepingu. Sel juhul lõpeb see tähtaja lõppedes automaatselt. Samas peab tähtajalise töölepingu sõlmimine olema kooskõlas kollektiivlepingu sätetega ning piisavalt põhjendatud. Töösuhte alguses võib kokku leppida katseajas, mis võib kesta maksimaalselt neli kuud. Katseaja jooksul võivad mõlemad pooled töölepingu lõpetada etteteatamisajata.

Jätkuvalt on suur nende isikute arv, kes on teinud Soomes tööd ilma kirjaliku töölepinguta, teinud tasuta ületunnitööd, saanud töö eest väga väikest palka või jäänud palgast sootuks ilma. Saatkonnalt soovitakse neil puhkudel abi saamata jäänud raha väljanõudmisel või õiguslikku nõustamist sõlmitud töölepingu tõlgendamisel. Kahjuks nendes küsimustes konsul aidata ei saa.

Juhime tähelepanu

• Töölepingut allkirjastades veenduge, et kokkulepitud palk ei oleks madalam kui Soomes kehtivates kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalk;
• Veenduge, et ettenähtud riigimaksud makstakse;
• Veenduge, et tööandja on sõlminud lepingu kindlustusfirmaga ja et Teil on olemas kindlustuspoliis tööõnnetuse puhuks. Soomes kehtiva korra kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töövõtja nii töötuse kui tööõnnetuste puhuks, samuti sõlmima töötajale pensionikindlustuse lepingu;
• Tutvuge tööohutuseeskirjadega ning veenduge, et Teie töötingimused vastavad kehtivatele standarditele. Juhul kui tööandja keeldub tööohutuse tagamisest, on Teil õigus pöörduda töökaitsesse – www.tyosuojelu.fi.

Probleemid kohalike ametiühingute ja töökaitsega tekivad nendel Eestist pärit töötajatel ja ettevõtetel, kes loetletud põhimõtetest kinni ei pea. Viimastel aastatel on Eesti töötajate surmaga lõppenud tööõnnetuste statistika kohaselt õnnetuse peamiseks põhjuseks tööturvalisuse nõuete eiramine nii tööandja kui töövõtja poolt.

Soomes määratakse nii miinimumpalk kui muud töötingimused erinevate tegevusalade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka Soomes ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada kõigi töövõtjate puhul.

Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2010. aastal:

Ehitaja – 12–16
Lapsehoidja, hooldusõde – 9–10
Müüja – 10–12
Bussi-, veoautojuht – 13–15
Juuksur, kosmeetik – 10–12
Tehasetööline – 13–16
Õpetaja – alates 17
Koristaja – 9,5

Lisainfot leiate:

Tööministeerium – www.mol.fi
Soome Ettevõtluse Keskliit – www.ek.fi 
Soome Ametiühingute Keskliit – www.sak.fi
www.infopankki.fi/et-EE/home/

Maksustamine

Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemist on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks. Seetõttu soovitame oma maksumäära määramiseks ning tulude maksustamisega seonduvates küsimustes võtta ühendust Soome maksuametiga (Verohallinto) www.vero.fi

Töötaja maksustamine oleneb sellest, kui kaua isik Soomes elab ning kas tööandja on Soome või välismaine ettevõte.

Kui isik elab Soomes üle 6 kuu, makstakse palgast tulumaksu Soome. Sel juhul pole tähtsust, kas saadakse palka Soome tööandjalt või välismaa tööandjalt või osaliselt mõlemalt. Palgast peetakse kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud (kokku umbes 7%), kui ei ole tõendit E 101 selle kohta, et töötaja on kindlustatud mõnes teises riigis. Soome maksuametile peab esitama tuludeklaratsiooni.

Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja tööandjaks on Soome ettevõte, siis makstakse palgast Soome 35% suurust tuluallikamaksu (lähdevero). Tööandja peab tuluallikamaksu kinni palga maksmisel. Lisaks tulumaksule peab tööandja palgast kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud. Tuluallikamaks on lõplik tulumaks ja üldjuhul palga kohta ei esitata Soomes tuludeklaratsiooni.

Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja palka maksab väljaspool Soomet registreeritud ettevõte, siis ei pea palgast Soome tulumaksu maksma. Sel juhul esitatakse tuludeklaratsioon ja makstakse tulumaksu ainult oma kodumaal. Kui välismaisel tööandjal on Soomes filiaal, maksustatakse sellelt tööandjalt saadud palk alati Soomes.

Erandiks on nö renditööjõud. Renditööjõudu puudutab 1. jaanuaril 2007 jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt kuulub Soomes maksustamisele ka alla 6 kuu Soomes töötavate Eesti renditöötajate palgatulu. Kui renditöötaja tööandjaks on välismaine (nt Eesti) ettevõte, kellel ei ole maksude kinnipidamise kohustust Soomes, peab renditöötaja end ise Soome maksuametis arvele võtma ja hoolt kandma oma maksude tasumise eest.

Lisainfot maksustamise küsimustes leiate www.vero.fi Vero-ohjeet > Kansainväliset tilanteet > Työntekijät > Verotietoa ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille ning sealsamas alajaotuses Välismaine renditööjõud ja maksustamine Soomes > Tegevusjuhised töötajale, tööandjale ja töö tellijale. Teavet saab ka Eesti Maksu- ja Tolliameti lehelt http://www.emta.ee/index.php?id=4894 

Tervisekindlustus ja haigekassa

Kui omate Eesti Haigekassa poolt väljastatud kehtivat Euroopa ravikindlustuskaarti, leiate informatsiooni arstiabi saamise kohta Soomes Eesti Haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee > Ravikindlustus ELis ja mujal > Info riigiti > Soome.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) Soome tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Kui olete tulnud Soome elama või tööle, peate tervisekindlustust puudutavates küsimustes pöörduma Soome Rahvapensioniametisse (Kansaneläkelaitos/KELA).

Lisainfot leiate www.kela.fi > Henkilöasiakaat >Maasta- ja maahanmuutto > Muutto Suomeen või telefonilt +358 20 692 207, E–R 8–18.

Juhime tähelepanu

Ärge lõpetage Eesti ravikindlustust enne, kui olete saanud Soome Rahvapensioniametist (KELA) korrektset informatsiooni selle kohta, milliste tingimustega ravikindlustus hakkab Teile Soomes kehtima. Eelnevalt tuleks veenduda, et Teil on üldse alust Soome ravikindlustuskaart saada ning põhjalikult tutvuda, millist konkreetset ravikindlustust Teile väljastatav Soome haigekassakaart sisaldab.

Õpilased ja üliõpilased, kes õpivad välismaal ning kes omavad ravikindlustust Eestis, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa majandus- piirkonnas ja Šveitsis Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiate www.haigekassa.ee > Ravikindlustus ELis ja mujal > Euroopa ravikindlustuskaart. Ravikindlustuse jätkamiseks peavad õpilased esitama haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi. Ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks, seega palume meeles pidada, et tõend õppimise kohta tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal.

Lisainfot leiate www.haigekassa.ee > Kindlustatule > Kindlustuse taotlemine > Õpilased ja üliõpilased.