KUI TULED SOOME ELAMA JA TÖÖLE
06.01.2010
2009. aasta lõpu seisuga elab Soomes Eesti rahvastikuregistri andmetel üle 35 000 Eesti kodaniku.
Informatsiooni selle kohta, kuidas Soome tööle tulla ja seaduslikult elama asuda leiate järgmistelt kodulehekülgedelt:
- Politsei – www.poliisi.fi → luvat → EU-kansalaisen reksiteröinti ja perheenjäsenen oleskelukortti
- Magistraat – www.maistraatti.fi → kotikunta- ja väestötiedot → ulkomaalaisten rekisteröinti → usein kysyttyä
Soome rahvastikuregistrisse isikuandmete kandmiseks ja elukoha registreerimiseks tuleb esitada magistraadile kehtiv isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ja politseist saadud otsus elamisõiguse registreerimise kohta. Kui registreerite alalise elukoha Soomes, tuleb lisaks esitada kas oma sünnitunnistus, abielutunnistus, abielulahutustunnistus või perekonnaseisutõend vallalisuse kohta ja lapse/laste sünnitunnistus(ed).
Vastavalt 1. märtsist 2010 jõustunud uuele rahvastikuregistri seadusele tuleb kõik välisriigi dokumendid kinnitada apostille’iga või legaliseerida ning tõlkida soome või rootsi või inglise keelde. Ka tõlge vajab apostille’iga kinnitamist, välja arvatud juhul, kui see on tehtud Soomes ametliku tõlgi poolt.
Lähemat informatsiooni apostillimise kohta leiate aadressilt: www.notar.ee → apostille või www.estemb.fi → konsulaarinfo → muud konsulaariküsimused → dokumendi tellimine.
Kui otsustate kolida Soome kogu perega, siis alustage kõigile pereliikmetele aegsasti elamisõiguse taotlemist, sest asjaajamine võib takerduda näiteks puuduolevate dokumentide tõttu ning siis omakorda hilineb laste õigeaegne kooli registreerimine.
Kui laps kolib Soome koos ühe vanemaga, siis nõutakse elamisõiguse taotlemisel teise lapsevanema ametlikult kinnitatud nõusolekut ja seda isegi juhul kui lapsevanemad ei ela koos. Eestis kinnitavad avaldusi notarid ning maa- või linnasekretärid.
Mida tuleks silmas pidada, kui ees- või perekonnanimi sisaldab täppidega tähti?
Isiku nimi peab olema ühtemoodi kirjutatud nii Eesti kui Soome rahvastikuregistris. Sageli tuleb aga ette juhuseid, kus eesti perekonnanimi on Soome registrisse kantud vigasel kujul, näiteks Nõmmeäär-Nommeaar-Nummeäär, Mügar-Mygar, Šerbet-Serbet jne. Kui inimese nimi on riikide andmebaasides kirjutatud erinevalt, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme: riikidevahelise andmevahetuse käigus ei jõua vajalikesse registritesse Teie õiged isiku- või elukohaandmed, Soomes toimunud perekonnaseisumuudatused (sünd, surm, abiellumine, abielulahutus) ei pruugi Eestis jõustuda, pärimismenetlusega tegelev notar ei saa veenduda, et olete pärima õigustatud isik, isikut tõendavate dokumentide uuendamisel võidakse keelduda dokumendi väljastamisest jne.
Juhime tähelepanu! Kui olete saanud Soome politseist otsuse elamisõiguse kohta ja pöördute magistraati elukoha registreerimiseks ja Soome isikukoodi saamiseks, siis täitke tähelepanelikult vajalikud ankeedid trükitähtedega ja veenduge, et Teie isikuandmete Soome registrisse kandmisel ei ole tehtud vigu. Eelkõige puudutab see inimesi, kelle nimes esinevad täpitähed ü ja õ või katusega tähed š ja ž. Kuna Soome tähestikus need tähed puuduvad, siis esineb tihti juhtumeid, kus „õ” asendatakse „o”-ga ja „ü” „y”-ga . Kui ametnik jääb endale kindlaks, et tal ei õnnestu Teie nime registrisse õigesti kirjutada, siis paluge tal teha oma nime juurde märge: „nimes olev [nii mitmes] täht sisaldab märke [kirjeldus], mida ei ole võimalik trükkida”.
ELUKOHA REGISTREERIMINE
Alates 2005. aasta suvest on isikul rahvastikuregistri seaduse kohaselt kohustus informeerida Eesti rahvastikuregistrit oma tegelikust elukohast 1 kuu jooksul elukoha muutumisest ja seda ka juhul, kui kodanik asub elama välisriiki, näiteks Soome. Inimene ei saa omada elukohta kahes riigis üheaegselt.
Elukoha registreerimise eesmärk on rahvastikuregistri teavitamine aadressiandmetest välisriigis ning võimaldab tagada Eesti kodaniku õiguste kaitse selles riigis rahvastikuregistri andmetele tuginedes.
Elukoha aadressiandmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel, kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.
Taotluse esitamine
Alates 2008. aastast on ID-kaardi omanikel võimalik kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu sooritada elukoha registreerimist internetis e-teenusena. Elukohateate saab esitada enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate ning kooselavate täisealiste kohta.
Sama toimingut saab teha ka Helsingi konsulaartalituse või aukonsuli vahendusel. Selleks palume printida välisriigis elukoha registreerimise taotlusankeet meie koduleheküljelt www.estemb.fi → Konsulaarinfo → Kodaniku registreerimine ning saata aadressil: Viron suurlähetystö, Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki või Teie piirkonna aukonsulile. Samuti on võimalik taotlus edastada e-posti teel Eesti Suursaatkonnale digitaalallkirjastatult aadressile Embassy.Helsinki@mfa.ee.
Juhime tähelepanu! Soomest lahkudes tuleb lisaks üüri-, elektri- ja muude lepingute lõpetamisele teha elukohajärgses magistraadis teadaanne elukoha muutusest (muuttoilmoitus).
Lisainfot ja ankeedi leiate: www.maistraatti.fi → kotikunta- ja väestötiedot → miten menettelen → muuttaminen → maastamuutto
Kui soovite Eestisse tagasi pöörduda, kuid takistuseks on raske majanduslik olukord, siis võite nõu küsida sihtasutuselt Eesti Migratsioonifond:
Paavli 1, 10412 Tallinn, tel (372) 6505 941, faks (372) 6505 942
fond@migfond.ee, www.migfond.ee.
TÖÖLEPING, PALK JA KINDLUSTUS
Eestikeelset informatsiooni Soomes töötamise kohta leiate internetilehekülgedelt www.tyosuojelu.fi/fi/tootaminesoomes/, www.mol.fi/finnwork ja www.rakennusliitto.fi/viro/tootamine_soomes/
Töösuhe Soomes algab töölepingu sõlmimisega. Tööandja on kohustatud andma töötajale töösuhte tingimused kirjalikult. Töölepinguga kohustub töötaja tegema tööandjale teatud tööd kokkulepitud palga eest. On reegliks, et tööleping sõlmitakse ilma tähtajata, kuid võib sõlmida ka tähtajalise töölepingu. Sel juhul lõpeb see tähtaja lõppedes automaatselt. Samas peab tähtajalise töölepingu sõlmimine olema kooskõlas kollektiivlepingu sätetega ning piisavalt põhjendatud. Töösuhte alguses võib kokku leppida katseajas, mis võib kesta maksimaalselt neli kuud. Katseaja jooksul võivad mõlemad pooled töölepingu lõpetada etteteatamisajata.
Jätkuvalt on suur nende isikute arv, kes on teinud Soomes tööd ilma kirjaliku töölepinguta, teinud tasuta ületunnitööd, saanud töö eest väga väikest palka või jäänud palgast sootuks ilma. Saatkonda pöördudes soovitakse abi saamata jäänud raha nõutamisel või õiguslikku nõustamist sõlmitud töölepingu tõlgendamisel. Kahjuks nendes küsimustes konsul aidata ei saa.
Juhime tähelepanu!
- Töölepingut allkirjastades veenduge, et kokkulepitud palk ei oleks madalam kui Soomes kehtivates kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalk.
- Veenduge, et ettenähtud maksud makstakse.
- Veenduge, et tööandja on sõlminud lepingu kindlustusfirmaga ja et Teil on olemas kindlustuspoliis tööõnnetuse puhuks. Soomes kehtiva korra kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töövõtja nii töötuse kui tööõnnetuste puhuks, samuti sõlmima töötajale pensionikindlustuse lepingu.
- Tutvuge tööohutuseeskirjadega ning veenduge, et Teie töötingimused vastavad kehtivatele standarditele. Juhul kui tööandja keeldub tagama tööohutust, siis on Teil õigus pöörduda töökaitsesse – www.tyosuojelu.fi.
Probleemid kohalike ametühingute ja töökaitsega tekivad nendel Eestist pärit töötajatel ja ettevõtetel, kes loetletud põhimõtetest kinni ei pea. Viimastel aastatel on Eesti töötajate surmaga lõppenud tööõnnetuste statistika kohaselt õnnetuse peamiseks põhjuseks tööturvalisuse nõuete eiramine nii tööandja kui töövõtja poolt.
Soomes määratakse nii miinimumpalk kui muud töötingimused erinevate tegevusalade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka Soomes ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada kõigi töövõtjate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad).
Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2008. aastal:
- Õpetaja – alates 16
- Ehitaja – olenevalt oskustasemest 13–16
- Tehasetööline – olenevalt alast 13–15
- Bussi-, veoautojuht – 13
- Müüja – 10,5
- Juuksur, kosmeetik – 10
- Koristaja – 9,5
- Lapsehoidja, hooldusõde – 9
Lisainformatsiooni leiate:
MAKSUSTAMINE
Erivevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemist on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks. Seetõttu soovitame oma maksumäära määramiseks ning tulude maksustamisega seonduvates küsimustes võtta ühendust Soome maksuametiga (Verohallinto) www.vero.fi.
Töötaja maksustamine oleneb sellest, kui kaua isik Soomes elab ning kas tööandja on Soome või välismaine ettevõte.
Kui isik elab Soomes üle 6 kuu, makstakse palgast tulumaksu Soome. Sel juhul pole tähtsust, kas saadakse palka Soome tööandjalt või välismaa tööandjalt või osaliselt mõlemalt. Palgast peetakse kinni lisaks sotsiaal- ja kindlustusmaksud (kokku umbes 7%), kui ei ole tõendit E 101 selle kohta, et töötaja on kindlustatud mõnes teises riigis. Soome maksuametile peab esitama tuludeklaratsiooni.
Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja tööandjaks on Soome ettevõte, siis makstakse palgast Soome 35% suurust tuluallikamaksu (lähdevero). Tööandja peab tuluallikamaksu kinni palga maksmisel. Lisaks tulumaksule peab tööandja palgast kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud. Tuluallikamaks on lõplik tulumaks ja üldjuhul palga kohta ei esitata Soomes tuludeklaratsiooni.
Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja palka maksab väljaspool Soomet registreeritud ettevõte, siis ei pea palgast Soome tulumaksu maksma. Sel juhul esitatakse tuludeklaratsioon ja makstakse tulumaksu ainult oma kodumaal. Kui välismaisel tööandjal on Soomes filiaal, maksustatakse sellelt tööandjalt saadud palk alati Soomes.
Erandiks on nö renditööjõud. Renditööjõudu puudutab 1. jaanuaril 2007 jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt kuulub ka alla 6 kuu Soomes töötavate Eesti renditöötajate palgatulu maksustamisele Soomes. Kui renditöötaja tööandjaks on välismaine (nt Eesti) ettevõte, kellel ei ole maksude kinnipidamise kohustust Soomes, peab renditöötaja ise end Soome maksuametis arvele võtma ja hoolt kandma oma maksude tasumise eest .
Lisainfot maksustamise küsimustes leiate: www.vero.fi - Etusivu → Vero-ohjeet → Kansainväliset tilanteet → Työntekijät → Verotietoa ulkomailta Suomeen tuleville työntekijöille
AUTO JA MUU ISIKLIKU VARA TOOMINE SOOME
Informatsiooni selle kohta, kuidas tuua Soome Eestis soetatud auto, leiate Soome tolli koduleheküljelt www.tulli.fi → Yksityisille → Autoverotus
Juhime tähelepanu, et Eestist ostetud auto tuleb Soomes arvele võtta ning vajadusel tasuda kõik sellega kaasnevad automaksud ja muud kulud. Täpsema info saamiseks ja võimalike ebameeldivuste vältimiseks võtke Soome kolimisel esimesel võimalusel ühendust tolliametiga.
Ajutiselt saab autot Soomes kasutada nö maksuvabalt. Lisainformatsioon: www.tulli.fi → Yksityisille → Autoverotus → Ajoneuvon väliaikainen veroton käyttö
Muu elamiseks tarviliku toomise kohta on tolli juhised leitavad alajaotusest www.tulli.fi → Yksityisille → Matkailijat ja muuttajat.
JUHILUBA
Eestis väljastatud juhiload kehtivad Soomes kuni nende kehtivusaja lõpuni.
Sellest hoolimata soovitame Soome tööle ja elama asudes vahetada Eesti juhiluba Soome juhiloa vastu, kuna juhiloa väljastamisel kehtib elukohajärgsuse põhimõte. Eesti juhiloa aegumise, kaotsimineku või hävimise korral ei väljasta Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo välisriigis elavale kodanikule uut juhiluba. Soomes elaval kodanikul tuleb uus juhiluba taotleda Soome politsei lubade talitusest (poliisin lupapalvelut). Soome juhiloal säilivad kõikide vastavate kategooriate mootorsõiduki juhtimise õigused ning see kehtib kuni omaniku 70nda eluaastani.
Kui vajate Soome juhiloa taotlemisel tõendit selle kohta, et Teie juhtimisõigus ei ole Eestis peatatud, võite selle saamiseks pöörduda Helsingi konsulaartalitusse (vt. lõik Tõendid)
Kui Eesti kodanik kaotab oma Eesti juhiloa välisriigis ning soovib seda kehtetuks tunnistada, on võimalik esitada avaldus Eesti Maanteeameti e-mailile info@mnt.ee digitaalselt allkirjastatult või välisesinduse kaudu. Samuti aktsepteeritakse avaldust, mille isik esitab www.eesti.ee portaalilt, sest sinna sisenedes toimub isiku tuvastamine ID-kaardi või pangaparoolide abil.
Kui soovite juhiloa kadumisest teatada esinduse vahendusel, peate isiklikult tulema Helsingi konsulaartalitusse. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ning
kirjutada avaldus, kus märkida ära, mis dokument tuleb kehtetuks tunnistada ja mis põhjusel.
Lisainfo Eesti saatkonna kodulehel: www.estemb.fi
TERVISEKINDLUSTUS JA HAIGEKASSA
Kui omate Eesti Haigekassa poolt väljastatud kehtivat Euroopa ravikindlustuskaarti, leiate informatsiooni arstiabi kohta Soomes Eesti Haigekassa koduleheküljelt: www.haigekassa.ee → arstiabi ELis → info riigiti → Soome.
Kui olete tulnud Soome elama või tööle, peate tervisekindlustust puudutavates küsimustes pöörduma Soome Rahvapensioniametisse (Kansaneläkelaitos/KELA).
Lisainfot leiate : www.kela.fi → Maasta- ja maahanmuutto → Muutto Suomeen
Juhime tähelepanu! Ärge lõpetage Eesti ravikindlustust enne, kui olete saanud Soome Rahvapensioametist korrektse informatsiooni selle kohta, milliste tingimustega ravikindlustus hakkab Teile Soomes kehtima. Soovitame eelnevalt veenduda, et Teil on üldse alust Soome ravikindlustuskaart saada ning põhjalikult tutvuda, millist konkreetset ravikindlustust Teile väljastatav Soome haigekassakaart sisaldab.
Soomes alaliselt elavatel isikutel on õigus põhipensionikaitsele, haiguskindlustusele ning vanema- ja peretoetustele. Et neid soodustusi saada tuleb kodanikul magistraadis elukohta registreerides nõuda, et talle märgitakse registrisse koheselt alaline mitte tähtajaline elukoht ning kindlasti ka KOTIKUNTA Soome. Tähtajalisele elanikule antud sotsiaalhüved ei laiene.
Soome tööle tulevad kodanikud võivad täpsema info saamiseks pöörduda Soome pensioniameti (KELA) ja maksuameti (verotoimisto) ühisesse In To Finland infopunkti aadressil: Helsinki, Salomonkatu 17, A-sissekäik, 2. korrus, vastuvõtuajad: E-R 9-12 ja 13-16, e-post: info@intofinland.fi, kodulehekülg www.intofinland.fi.
Õpilased ja üliõpilased, kes õpivad välismaal ning kes omavad ravikindlustust Eestis, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiate www.haigekassa.ee → kindlustatule → arstiabi ELis → Euroopa ravikindlustuskaart
Ravikindlustuse jätkamiseks peavad õpilased esitama haigekassale õppima asumise kinnituseks välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi. Ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks, seega palume meeles pidada, et tõend õppimise kohta tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal.
Lisainfot leiate: www.haigekassa.ee → kindlustatule → taotlemine → opilased
LAPSETOETUS SOOMES
Soome lapsetoetuse (lapsilisä) saamise õigus laieneb ka sellele Soomes töötavale lapsevanemale kelle pere elab Eestis. Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Rahvapensionimetisse. Lisainfot leiate : www.kela.fi → Lapsiperheet
Soomes on igakuise lapsetoetuse suurus esimese lapse kohta 100 eurot, teisele lapsele 110.50, kolmandale 141 eurot jne.
Euroopa Liidu perehüvitiste määramisel on otsustav lapsevanema(te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus inimene töötab (määruse 1408/71 artikkel 73). Kui töötab üks lapsevanem, on perehüvitiste esmane maksja töökohariik. Kui töötavad mõlemad lapsevanemad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik.
Lisainfot leiate: www.ensib.ee/euro/europereteine2006.rtf
Vaatamata eespool toodule sõltub otsus lapsetoetuse (vm perehüvitise) määramisest ning selle suurus konkreetsest juhtumist. Näiteks last üksi kasvataval vanemal tuleb tõendada, et lapsel puudub teine hooldaja. On olnud juhtumeid, kus lapsetoetust ei maksta Soomes töötavale isale, sest perekonnal ei ole (ei ole olnud) Eestis ühist aadressi ja seega puudub isal võimalus Soome ametnikele tõendada, et pere elab koos ning isa osaleb lapse kasvatamisel.
PENSION
Soomes on kaks pensionisüsteemi:
• Tööpension (teenistuspension) teenitakse välja oma tööga. Pensioni suurust mõjutavad aastased sissetulekud ja pensioni kogunemisprotsent (18-52-aastastel 1,5%, vanematel töötajatel kõrgem). Pensioni koguneb mõningatel juhtudel ka perioodide eest mil palka ei ole saadud.
• Rahvapension kindlustab pensioniajal minimaalse toimetuleku neile, kes tööpensioni ei saa või kelle tööpension on väike. Pension koguneb Soomes elamise alusel.
Lisainfot pensionisüsteemide ning pensionide määramise ja määrade kohta annavad Kela ja Eläketurvakeskus ning pensionikindlustusfirmad.
Tööpensioniametites ja Kela büroodes nõustatakse pensioni taotlejat individuaalselt.
Lisainfot leiate: www.kela.fi; www.etk.fi; www.tyoelake.fi
Kui pensioniealine isik elab alaliselt Soomes, siis on tunduvalt mugavam Eesti pension vastu võtta Soomes. Selleks tuleb pöörduda elukohajärgsesse Rahvapensioniametisse (Kansaneläkelaitos /KELA) ning teha vastav taotlus pensioni ülekandmiseks Soome.
Teine võimalus on pöörduda Eesti Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonda ning sealt saadetakse Teile vajalik ankeet ning juhised selle täitmiseks. Täpsemat informatsiooni saate telefonil (372) 640 8152 või (372) 640 8142 või Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee
Juhime tähelepanu, et Eesti pensioni väljamaksmisel välisriigis arvatakse pensionisummast maha tulumaks. Tulumaksu saate tagasi nõuda Eesti Maksu- ja Tolliametilt ning selleks peate täitma iga-aastase tulumaksudeklaratsiooni. Lisainfot leiate: www.emta.ee
 
|
