Mai Levin: Armastus Strasbourgis, Eduard Wiiralti (1898–1954) Pariisi - kollektsioon

10.09.2009

Armastus Strasbourgis

Eduard Wiiralti (1898–1954) Pariisi - kollektsioon

Soome heliloojale Juhani Komulainenile Pariisis ette sattunud Wiiralti kollektsioon sunnib taas keskendama tähelepanu kunstniku Pariisis viibimise esimesele perioodile – aastatele 1925–33, mil kollektsiooni kuuluvad tööd on peaaegu eranditult loodud. Tööde valik lubab oletada, et tegu on kunagi Eduard Wiiralti sõbratarile Nelly Stulzile kuulunud koguga. Nende romaan kestis 1931. aastast 1933. aasta kevadeni, mil Wiiraltit tabanud füüsiline ja hingeline kriis sellele lõpu tegi. Selle tunnistajaks on kogus kaks Nelly Stulzi portreed ja mõned aktijoonistused (1932).

Nelly Stulz (1892–1969) oli silmapaistev naine, keda mäletatakse praegugi. Ta oli Strasbourgis tuntud kunstnik ja kunstikollektsionäär, muusik ja luuletaja, kes korraldas hiljemalt jaanuarist 1931 Wiiralti teoste müüki Strasbourgis ning 1932. aasta mais ka tema isiknäituse sealses galeriis “La Librairie de la Mésange”. 1931. aasta suve veetis Wiiralt Strasbourgis, kus teda külastas kunstnik Jaan Grünberg. Koos käidi Vogeesides ja Colmaris, kus neile jättis sügava mulje Matthias Grünewaldi Isenheimi altar Unterlindeni muuseumis. Sel, 1931. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest – “Kabaree” (ofort, vasegravüür), kuivnõelagravüüri “Lamav akt” (modelliks Nelly Stulz), monotüüpiad “Lamav akt” ja “Istuv naine” (mõlemad EKM). Võimalik, et Strasbourgi katedraalist sai ta inspiratsiooni gravüüri “Maalija” loomiseks. Nelly Stulzi venna, doktor Edgar Stulzi tellimusel tegi ta pildi Püha Vincent de Paulist, mis andis tõuke terve pühakuid kujutava joonistussarja sünniks (1931-32), sel on omakorda seos litoga “Jutlustaja” (1932).

Juhani Komulaineni kollektsioonis on esindatud Wiiralti krokiid, mis on tehtud 1926. aastal Académie de la Grande Chaumière’is, ja 1929. aastal Bretagne’is Antrainis. ning Pariisis valminud fantastiliste portreede sari. Rohkesti on võluvaid visandeid, mille hulgas pakuvad erilist huvi visandid “Põrgule” (1930-32, ofort, vasegravüür) – “Kabaree” paarikule. Nähtavasti andis “Kabaree” kunstnikule tõuke 1930.a. alustatud fantastilise gravüüri lõpuleviimiseks 1932. aasta suvel – sügisel. Üks viimistletumaid töid kollektsioonis on värviline joonistus “Viiuldaja” (1931–32). Wiiraltile loomejõudu sümboliseerinud viiuldaja kuju esineb ühel varasel akvarellil (1919), Antraini sarja joonistusel (1929), kahel monotüüpial (1931, kõik EKM), kuid mitmed variandid on jäänud meile tundmatuks. Tundmatuks oleks jäänud seegi autoportreeline “Viiuldaja” ja terve siin näidatav kollektsioon, kui Juhani Komulainen poleks taibanud seda ühel oksjonil Pariisis omandada. Hiljem on ta saanud veel mitmeid töid Pariisis ja ühe – “Bajadeerid” – Genfis. Tema kogus on kümmekond estampi, ülejäänud on joonistused, akvarellid ja monotüüpiad – unikaalne materjal, millel on rohkesti seoseid Wiiralti pärandi tuntud osaga.

Mai Levin
Kunstiteadlane


Eduard Wiiralti lühibiograafia

Eduard Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus Tsarskoje Seloo kreisis, Gubanitsa vallas, Robidetsi mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. 1909. aastal naasis perekond Eestisse, asudes Varangu mõisa Järvamaal. Aastatel 1915-18 õppis Eduard Wiiralt Tallinna Kunsttööstuskoolis, aastatel 1918-19 võttis osa Vabadussõjast.

1919. aastal esines noor kunstnik esimesel eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinnas. Aastatel 1919-24 õppis skulptuuri ja graafikat kunstikoolis “Pallas” Tartus; aastatel 1922-23 täiendas end skulptuuri alal Dresdeni Kunstiakadeemias.

Aastatel 1926-39 ja 1946-54 elas Pariisis, 1939-44 – Eestis, 1944-45 – Austrias ja Saksamaal, 1945-46 – Rootsis. Kunstnik Eduard Wiiralt on maetud Père- Lachaise’i kalmistule Pariisis.

Wiiralti teoseid on Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides, Pariisi Rahvusraamatukogus, Viini Albertinas, Stockholmi Rahvusmuuseumis, Ateneumi Kunstimuuseumis Helsingis, Riiklikus Ermitaažis Peterburis jm.

ISIKNÄITUSEID

1929 Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis
1930 Kölnis ja Kopenhaagenis
1932 Strasbourgis
1933 Marseille's ja Varssavis
1935 Moskvas, Amsterdamis, Brüsselis, Clevelandis
1936 Tallinnas, Tartus, Krakovis, Varssavis, Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis
1937  Riias, Kaunases, Helsingis ja Viinis (Viini Kunstiseltsi kuldne aumedal)
1939 Johannesburgis, Roomas, Varssavis, Strasbourgis, Amsterdamis ja Antverpenis
1943 Kaunases
1944 Vilniuses ja Viinis
1946 Hamburgis
1947 Freiburgis, Göttingenis ja Marburgis
1950-51 Göteborgis
1954 Stockholmis
1958 Tallinnas
1959 Peterburis Riiklikus Vene Muuseumis
1960 Vilniuses
1973 Tallinnas
1993 Helsingis
1998 Pariisis ja Tallinnas
2008 Tallinnas
2009 Helsingis