Eesti ja Soome suhete ajalugu
Eesti ja Soome suhted on soojad ja tihedad. Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis.
Poliitiline lähenemine algas käesoleva sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse. Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist 1917-18 aastatel jõudsid suhted punkti, kus Eesti valitsus tegi Soomele ettepaneku liitriigi moodustamiseks. Soomes peeti tookord ja hiljemgi eelistatumaks, et Eesti säilitaks iseseisvuse.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal suundus Soome rohkem koostööle Põhjamaadega ja liikus Balti riikide hulgast üheks Põhjamaaks. Eesti arendas samal ajal suhteid rohkem teiste Balti riikidega. Mitteametlikul tasandil suheldi viljakalt, rohkeimad olid kontaktid jällegi kultuuriinimeste vahel. Omaette nähtuseks kujunes laialdane koostöö üliõpilasseltside vahel. Aastail 1919-1932 kehtis Soomes alkoholi(keelu)seadus, mis põhjustas alkoholi salakaubaveo ka Eestist.
Teise Maailmasõja ajal Eesti okupeeriti, Soomel õnnestus iseseisvus säilitada. Nii nagu Eesti Vabadussõjas olid Eesti vabaduse eest võidelnud tuhanded soomlased, tuli ka Eestist Soomele Talve- ja Jätkusõjas appi mitu tuhat Eesti vabatahtlikku.
Pärast 1944. aastat langes Eesti ja Soome vahele kahe maailmasüsteemi vaheline "raudne eesriie". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast siiski ei unustatud. Eestlased said jälgida Põhja-Eestisse levinud Soome ringhäälingu saateid. Soomes püüti kontakte Eestiga hoida Soome-NL ühingu Eesti-osakonna kaudu või sellest mööda hiilides.
Alates 1965. aastast oli soomlastel taasavatud laevaliini tõttu jälle võimalik Eestisse ka turistina saabuda. 1980. aastate lõpuks oli Eestisse saabuvate Soome turistide arv kasvanud juba sadade tuhandeteni. Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saanud. Kui Eesti 1991. aastal taas iseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks.
Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid.
 
|
