Eesti ja Soome

24.05.2013

Soome tunnustas Eestit 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Alates 2010. aasta augustist on Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak. Soome suursaadik Eestis on 2010. aasta septembrist  Aleksi Härkönen.

Soomes tegutseb seitse Eesti aukonsulaati: Oulus, Turus, Kotkas, Ahvenamaal, Vaasas, Kuopios ja Rovaniemis.

Soomel on Eestis kaks aukonsulaati: Tartus ja Pärnus.

Olulisemad visiidid

Koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad nii poliitika, majanduse, kultuuri kui muus vallas. Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga viis kahepoolsed suhted uuele tasandile. Selleks, et paremini kavandada kahe EL-i liikmesriigi omavahelist koostööd, koostasid suursaadik Jaak Jõerüüt ja endine Soome Panga asepresident Esko Ollia 2003. aastal raporti, mis sisaldas muuhulgas keskkonna-, majanduse-, kultuuri-, teaduse- ja haridusalaseid soovitusi. Enamik raporti soovitustest on ellu viidud ning 2007. aasta juunis otsustasid peaministrid Andrus Ansip ja Matti Vanhanen, et Eesti ja Soome tulevikusuhete kohta koostatakse uus raport. 2008. aastal valmiski Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okk’i ning endise Soome suursaadiku Eestis Jaakko Blombergi koostatud raport „Eesti ja Soome koostöövõimalused 2008”, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda ideid, kuidas Eesti ja Soome suudaksid koostöös tulla paremini toime globaliseerumisest tulenevate väljakutsetega ja aidata teineteist riikide konkurentsivõime tõstmisel. Mõlema raportiga on võimalik tutvuda aadressil http://www.vm.ee/?q=node/199.

KAITSEKOOSTÖÖ

Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne, see hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Kasvamas on küberjulgeolekualane koostöö, Soome osaleb projektipõhiselt Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse töös. Eesti Helsingi saatkond oli aastatel 2011-2012 Soome NATO kontaktsaatkonnaks. Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö hangete alal ja relvastuskontrollis.

KOOSTÖÖ SISE- JA JUSTIITSASJADES

Siseministeeriumide haldusalasse kuuluvate institutsioonide vahel on loodud head, vahetud otsesuhted. Suur tähtsus on koostööl kuritegevuse tõkestamisel, seda nii politsei, piirivalve kui ka tolliametnike vahel. Edukas on olnud Eesti-Soome narkovastase töörühma koostöö. Eesti ja Soome politsei vahel on sõlmitud politseikoostööplaan aastateks 2011-2014.

Justiitsvaldkonnas tehakse tihedat ja tulemuslikku koostööd. Eesti prokuratuuris töötab Soome sideprokurör Sirpa Väätäinen, Eesti ja Soome vanglate valdkonnas on sisse seatud otsekontaktid. Väga hea on koostöö rahvusvahelise õigusabi küsimustes – alates 06.06.2009 tunnustab Eesti ühepoolselt Soome ärikeelde. 01.07.2012 jõustus 12.12.2011 peaministrite Ansipi ja Kataineni allakirjutatud õigusabileping, mis sätestab rahvastikuregistri dokumentide vastastikuse tunnustamise ilma apostille’ta. Leping vähendab oluliselt asjaajamisega seotud bürokraatiat ja kulusid Eesti ja Soome kodanikele. 

KESKKONNAKOOSTÖÖ

Kahe riigi keskkonnaalane koostöö on tihe ning üha enam pööratakse ühiselt tähelepanu Läänemere keskkonnaohutuse tagamisele. Soome ja Eesti on koos teiste Läänemere riikidega teinud tulemusrikast koostööd Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks (Particularly Sensitive Sea Area) kuulutamise osas. Läänemere keskkonnaseisundi parandamise nimel tehakse koostööd HELCOMi ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) raames. 2014. aasta on kuulutatud Soome lahe aastaks, mil Eesti, Soome ning Venemaa keskkonnaministeeriumid teevad tihendatud koostööd Läänemere vesikonna parendamiseks. 2013 aprillis korrati Peterburis Soome initsiatiivist sündinud keskkonnaalast Läänemeremaade tippkohtumist ehk Baltic Sea Action Summit’it, mis esimest korda leidis aset 2010 Helsingis.

HARIDUS- JA TEADUSKOOSTÖÖ

Kahepoolse hariduskoostöö eelduseks on teineteise ajaloo adekvaatne ja piisav tutvustamine, mille tähtsust on kinnitanud ka mõlema riigi presidendid. Nii Eesti kui Soome haridusministeeriumid on väljendanud valmisolekut edendada vastastikust keeleõpet kõikidel haridusastmetel. Tulenevalt eestlaskonna kasvust Soomes on eestikeelse õppe küsimus järjest päevakajalisem. 2008. aastal avati Helsingis Latokartano koolis kakskeelne klass põhikooliealistele eesti lastele. 2009.a sügisest on Helsingis juba 5 eesti-soome liitklassi. Mitmes Soome ülikoolis on võimalik õppida eesti keelt (Helsingis, Turus, Tamperes ja Oulus ning Ida-Soome ülikoolis Joensuus). Eestikeelse hariduse levikule on oluliselt kaasa aidanud 2007. aastal loodud Soome Eestikeelse Hariduse Selts, mis töötab ka eestikeelsete lasteaedade rajamise suunas. Alates 2009. aastast on käimas edukas projekt, mille raames viivad eesti õpetajad ja kultuuritegelased läbi Eesti-teemalisi koolitunde Soome erinevates piirkonnakoolides. Eestis õpetatakse soome keelt paarikümnes gümnaasiumis valikainena. Kutsekoolides kuuluvad soome keele kursused peamiselt teeninduserialade õppekavadesse. Väga suureks edusammuks oli soome keele ja kultuuri professuuri avamine Tartu Ülikoolis 2006. aasta septembris. Soome keelt ja kultuuri on võimalik õppida Tartu ja Tallinna ülikoolis. Eesti ja Soome haridusasutused omavad tihedaid otsekontakte, tehakse mitmekülgselt koostööd. Kokku on Eesti ja Soome vahel käimas üle 150-e ühise teadus- ja õppeprojekti. 2012. aasta 19.novembril toimus kolmandat korda Eesti ja Soome Teadus- ja Arendusnõukogude ühisistung Helsingis.

Lisaks lähedastele ja väga mitmekülgsetele kahepoolsetele suhetele teevad Eesti ja Soome tihedat koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides.

Tähtsamad lepingud 

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugelearenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 2004. a. 1. maist reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest on olulisemad:

• Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
• Sotsiaalkindlustuse kokkulepe (jõustus 01.11.06)
• Kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kohta (jõustus 19.01.04)
• Piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
• Kokkulepe ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmisest (jõustus 03.10.96)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)

Majandussuhted

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid.

KAUBAVAHETUS

Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks.

2012. aastal hoidis Soome Eesti väliskaubanduses esikohta  14,5 protsendiga kogu Eesti kaubavahetusest. Soome on Eesti suurim importpartner (14,5% koguimpordist) ja suuruselt teine eksportpartner (14,6% koguekspordist). Esmakordselt peale 2008. aastat on kaubavahetuse bilanss Soomega 2012. aastal negatiivne. Kaubavahetuses Soomega domineerivad nii sisse- kui väljaveos masinad ja seadmed.

 

Eesti-Soome kaubavahetus aastatel 2006-2012 (mln EUR):

INVESTEERINGUD JA ETTEVÕTLUS

oome on Rootsi järel tähtsamaid välisinvestoreid Eestis. 2012. aasta lõpu seisuga oli  Soomest Eestisse tehtud otseinvesteeringuid kokku 3,3 mld euro väärtuses, mille osatähtsus kõikidest investeeringutest  on 23,3%. Nendest investeeringutest 24,8% läks kinnisvarasektorisse, 23,9% töötlevasse tööstusesse ning 17,2% hulgi- ja jaekaubandusse.. Eestlaste otseinvesteeringud Soome moodustasid 5,5% kõikidest investeeringutest, Soome on sellega Eesti otseinvesteeringute neljas sihtriik Küprose, Leedu ja Läti järel. 37% Soome tehtud Eesti investeeringutest läksid finants- ja kindlustussektorisse.

 Eestis on üle 4700 Soome osalusega ettevõtte. 2011. aastal kasvas Soome ettevõtjate huvi Eestisse siirdumise vastu märgatavalt – uusi ettevõtteid tekkis juurde üle 500. Soomlasi on ligi 18 000-s EE ettevõtte juhtkonnas. Eesti ettevõtete tegevus Soomes on  tagasihoidlikum. Soomes on registreeritud üle 1500 Eesti ettevõtte ning Soomes tegutseb 45 Eesti ettevõtete tütarfirmat Eesti kodanikke on ka ligemale 5000 Soome äriühingu juhatuses.

Eesti ja Soome ettevõtted teevad tihedat koostööd. Suures osas seob Eesti ettevõtteid Soome ettevõtetega allhanke- ja vahendustegevus, kuid  on ka  keerulisema  partnerluse edukaid näiteid mitmetes valdkondades, muuhulgas energeetika, infotehnoloogia, laeva- ja masinaehitus, õigusabi, disaini- ja tootearendus ning ehitus.

EAS, KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

Alates 2002. aastast tegutseb Helsingis Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Soome esindus, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti võimaluste tutvustamine Soome investoritele ning Soome turule sisenevate Eesti ettevõtete abistamine.

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY, www.seky.fi), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Eestis tegutseb sarnaste eesmärkidega Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC, www.fecc.ee), mis vahendab ärikontakte Eestis tegutsevate Soome ettevõtjate ja tütarfirmade ning Eesti ettevõtete vahel, jagab liikmetele infot Eesti majandusest.

Eesti saatkonna, Soome-Eesti Kaubanduskoja, EASi ja Soome kohalike tööstuskodade koostöös alustati 2007.a sügisel Eesti majandust tutvustavate seminaride sarjaga Verkotu Viroon. Seminare on läbi viidud Kuopios, Tamperes, Turus, Oulus, Kotkas, Rovaniemis ja Helsingis, üritustesarja on plaanis jätkata ka teistes linnades.

TURISM

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg, Soome turistide arv Eestisse kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes turistide arv uuesti 5-6% aastas. 2008.-2009. aastal hakkas Eestit külastavate soomlaste arv taas tasapisi kasvama, 2010. aastal saavutas  Soome turistide arv taas rekordilise, 2004. aasta taseme. 2012. aasta koguandmetel oli Soomest saabunud turiste majutusasutustes 829 225 ja nende ööbimisi kokku 1,65 miljonit (moodustades 43,2% kõigist majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest). Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2012. aastal soomlastest majutatute arv 1,4% ja ööbimiste arv 1,5%.

Majandusandmed Statistikaametilt ja Eesti Pangalt

Kultuurikoostöö

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedad, vastastikku teineteise kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne.

Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti maja. 2010. aastal avatud Viro-keskus’e näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut, Turismiarendus), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ja sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts) funktsioonid. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja majandussuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut, eesotsas juhataja Riitta Heinämaa’ga.

2012. aastal oli Soome Maailma Disainipealinn, mitmetesse projektidessse olid kaasatud ka eestlased. 2012. aasta 1. detsembril täitus Eesti ja Soome kultuurikoostöö lepingu sõlmimisest 75 aastat. 14.-17. juunil 2012 toimus Tamperes kolmas Eesti-Soome ühistantsupidu, üritust külastasid nii Eesti kui Soome presidendipaarid.