Eesti ja Soome

02.02.2012

Soome tunnustas Eestit 1920. a., diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Alates 2010. a. augustist on Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak. Soome suursaadik Eestis on 2010. a. septembrist  Aleksi Härkönen.

Soomes tegutseb kuus Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Tamperes, Kotkas, Ahvenamaal ja Vaasas. Eesti Vabariigi aukonsulaat Vaasas avati 09.11.2010, aukonsuliks sai Pekka Haapanen.

Soomel on Eestis kaks aukonsulaati: Tartus ja Pärnus.

Olulisemad visiidid

Koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad nii poliitika, majanduse, kultuuri kui muus vallas. Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga viis kahepoolsed suhted uuele tasandile. Selleks, et paremini kavandada kahe EL-i liikmesriigi omavahelist koostööd, koostasid suursaadik Jaak Jõerüüt ja endine Soome Panga asepresident Esko Ollia 2003. aastal raporti, mis sisaldas muuhulgas keskkonna-, majanduse-, kultuuri-, teaduse- ja haridusalaseid soovitusi. Enamik raporti soovitustest on ellu viidud ning 2007. aasta juunis otsustasid peaministrid Andrus Ansip ja Matti Vanhanen, et Eesti ja Soome tulevikusuhete kohta koostatakse uus raport. 2008. aastal valmiski Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okk’i ning endise Soome suursaadiku Eestis Jaakko Blombergi koostatud raport „Eesti ja Soome koostöövõimalused 2008”, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda ideid, kuidas Eesti ja Soome suudaksid koostöös tulla paremini toime globaliseerumisest tulenevate väljakutsetega ja aidata teineteist riikide konkurentsivõime tõstmisel. Mõlema raportiga on võimalik tutvuda aadressil http://www.vm.ee/?q=node/199.

Aktiivne on ka Eesti-Soome kaitsealane koostöö, mis hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib tihe koostöö hangete alal ja relvastuskontrollis.

Sise- ja justiitsministeeriumide haldusalasse kuuluvate institutsioonide vahel on loodud head, vahetud otsesuhted. Suur tähtsus on koostööl kuritegevuse tõkestamisel, seda nii politsei, piirivalve kui ka tolliametnike vahel. Edukas on olnud Eesti-Soome narkovastase töörühma koostöö. Koostööd on tehtud ka ärikeeldude vastastikuse tunnustamise osas. Alates 06.06.2009 tunnustab Eesti ühepoolselt Soome ärikeelde, millest lähtuvalt ei saa Soome ärikeeluga isikud asutada Eestis ettevõtet, saada uue või olemasoleva ettevõtte mistahes juhtorgani liikmeks, alustada tegevust FIE-na (füüsilisest isikust ettevõtja), olla likvideerijaks jne. 12.12.2011 allkirjastasid Soome ja Eesti peaministrid õigusabilepingu, mis sätestab rahvastikuregistri dokumentide vastastikuse tunnustamise ilma apostille’ta.

Tihe on kahe riigi keskkonnaalane koostöö ning üha enam pööratakse ühiselt tähelepanu Läänemere keskkonnaohutuse tagamisele. Soome ja Eesti on teinud tulemusrikkalt teiste Läänemere riikidega koostööd Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks (Particulary Sensitive Sea Area) kuulutamise osas. Läänemere keskkonnaseisundi parandamise nimel tehakse koostööd HELCOMi ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) raames. 10.02.2010 toimus Helsingis Läänemeremaade tippkohtumine, kus osavõtjad kohustusid panustama Läänemere keskkonna parandamisse.

Oluliseks kahepoolset hariduskoostööd eeldavaks teemaks on teineteise ajaloo adekvaatne ja piisav tutvustamine, mille jätkuva edendamise tähtsust on kinnitanud mh mõlema riigi presidendid. Mõlema riigi haridusministeeriumid on väljendanud valmisolekut edendada vastastikust keeleõpet kõikidel haridusastmetel. Mitmes Soome ülikoolis on võimalik õppida eesti keelt (Helsingis, Turus, Tamperes ja Oulus ning Ida-Soome ülikoolis Joensuus). Väga suureks edusammuks oli soome keele ja kultuuri professuuri avamine Tartu Ülikoolis 2006. a septembrist. Tulenevalt eestlaskonna kasvust Soomes on vajadus eestikeelse õppe järele Soomes muutumas üha ilmsemaks. Varem õpetati eesti keelt Soomes põhikooli tasandil kõige süstemaatilisemalt Roihuvuori koolis Ida-Helsingis. 2008.a augustis avati Helsingis Latokartano koolis Roihuvuori kooli eeskujul kakskeelne klass eesti lastele. 2009.a sügisest on Helsingis juba 5 eesti-soome liitklassi. Eestis õpetatakse soome keelt paarikümnes gümnaasiumis valikainena. Kutsekoolides kuuluvad soome keele kursused peamiselt teeninduserialade õppekavadesse. Soome keelt ja kultuuri on võimalik õppida Tartu ja Tallinna ülikoolis.

Lisaks lähedastele ja väga mitmekülgsetele kahepoolsetele suhetele teevad Eesti ja Soome tihedat koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides.

Tähtsamad lepingud 

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugelearenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 2004. a. 1. maist reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud 32 kahepoolset lepingut, millest olulisemad lepingud on järgmised (lepingute täisnimekiri on olemas välislepingute andmebaasis http://www.vm.ee/?q=et/node/4519 ):

• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
• Sotsiaalkindlustuse kokkulepe (jõustus 01.11.06)
• Kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kohta (jõustus 19.01.04)
• Piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
• Kokkulepe ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmisest (jõustus 03.10.96)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks.
2011. aasta esimese üheteistkümne kuu andmetel on Soome taas tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks, pärast lühiajalist kohaloovutamist Rootsile. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti kogukaubavahetusest 13,65%, Rootsiga 13,28%. Eesti peamiseks ekspordituruks on Rootsi 15,99%, peamiseks impordipartneriks aga Soome 12,4%.

Kaubavahetuse käive Soomega oli 2011 aasta esimese üheksa kuu lõikes positiivne 294.2 miljoni euroga , kogumahuga 2481,7 EUR.

30.06.2011 seisuga oli Soomest Eestisse tehtud otseinvesteeringuid 3.13 mld EUR ulatuses (osatähtsus kõikidest investeeringutest 24,1%). Enim investeeriti kinnisvarasse, aga ka tööstusesse, kaubandusse ja finantssektorisse.

Eesti-Soome kaubavahetus aastatel 2004-2011 (mln EUR):

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Tähtsamad ekspordiartiklid olid 2011 esimesel poolaastal:

• Masinad ja mehaanilised seadmed 239,6 mln eurot - 27%
• Metallid ja metalltooted 113,1 mln eurot – 12,8%
• Muud tööstuskaubad 96,6 mln eurot – 10,9%
  

Tähtsamad impordiartiklid olid 2011 esimesel poolaastal:

• Masinad ja seadmed – 28%
• Mineraalsed tooted – 10,3%%
• Metallid ja metallitooted – 13%%

INVESTEERINGUD

Soome on Rootsi järel tähtsamaid välisinvestoreid Eestis. Enim on investeeritud kinnisvarasse, aga ka tööstusesse, kaubandusse ja finantssektorisse. Eesti ettevõtete tegevus Soomes on  tagasihoidlikum, Eesti kapitaliga ettevõtteid on registreeritud vähem, kuid siiski on märgata Eesti ettevõtete huvi kasvu Soome turu vastu.

30.06.2011 seisuga oli Soomest Eestisse tehtud otseinvesteeringuid 3.13 mld EUR ulatuses (osatähtsus kõikidest investeeringutest 24,1%). Enim investeeriti kinnisvarasse, aga ka tööstusesse, kaubandusse ja finantssektorisse.

KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY, www.seky.fi), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine.

Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC, www.fecc.ee), mille eesmärk on vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest. Eesti saatkonna, Soome-Eesti Kaubanduskoja, EASi ja Soome kohalike tööstuskodade koostöös alustati 2007.a sügisel Eesti majandust tutvustavate seminaride sarja Verkotu Viroon. Seminare on läbi viidud Tamperes, Turus, Oulus ja Kotkas ja Helsingis, üritustesarja on plaanis jätkata ka teistes linnades.

TURISM

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. Soome turistide arv Eestisse kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes turistide arv uuesti 5-6 % aastas. 2008. ja 2009. aastal oli vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestis veidi kasvanud just Eestit külastavate soomlaste arv, mis võis tuleneda pikemate ja kallimate välisreiside vahetamisest taskukohasemate lähireiside vastu. 2010.a. kasvas turistide arv Eestisse taas enim Soomest, saavutades rekordilise, 2004.a. taseme. Majutusettevõtetes (enim spaades ja sanatooriumides) ööbinud soomlaste arv kasvas 11% (kõige rohkem Tallinnas, kus Soome turistide arv ületas tunduvalt kõigi aegade rekordilist taset). Soome turistide külastused kasvasid ka Pärnus ja Pärnumaal ning Lääne, Saare, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas, samas jätkus pikaajaline langustrend Harjumaal. Turism Soomest on kasvanud mitmete tegurite koosmõjul – riigi, omavalitsuste ja eraettevõtete turundustegevus, soodsad pakkumised, uute turismivõimaluste pakkumine, aga ka soomlaste välisreiside üldine kasvutrend. Statistikaameti andmeil ööbis 2011 aasta esimesel kümnel kuul Eestis 1.449 miljonit Soome turisti.

Kultuuri- ja haridusalased suhted

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedaid - vastastikku teineteise kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. 2008. aastal tähistati Soomes suurejooneliselt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Selleks koondati üritused ühise nimetaja alla ”Eesti tuleb külla”, millest kasvas välja noortele mõeldud projekt “Eesti käib koolis”. Projekti eesmärk on tutvustatada Eesti ajalugu ja eesti keelt Soome kooliõpilastele, eduka projektiga jätkatakse ka käesoleval aastal.

2011. aastat võib nimetada Eesti-Soome kultuurikoostöö aastaks. Euroopa kultuuripelinnadeks valiti Tallinn ja Turu, kultuuripealinnade koostööna toimus mitmeid ühisprojekte ja turundusüritusi. Kultuuriaasta päädis Helsingi raamatumessiga oktoobris, kus Eesti oli peakülaline. Ürituse avas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kelle menuka teose „Omalla äänellä“ esmaesitlus toimus septembris samuti Helsingis, Eesti saatkonnas. Eesti teoste soomendusi ja Eesti-teemalisi teoseid ilmus 2011. aastal Soomes üle kahekümne, mida on rohkem, kui viimase kümne aasta jooksul kokku. Suur roll on olnud kirjanik Sofi Oksanenil, kelle võidukäik erinevate kirjanduspreemiate saamisel on Eesti-teemat hoidnud jätkuvalt üleval mitte üksnes Soomes, vaid laiendanud seda ka teistesse Põhjamaadesse, Prantsusmaale, Ameerika Ühendriikidesse.

Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti maja, mis aitaks edendada Soome-Eesti kultuurisuhteid, turismi, kaubandus- ja majandussuhteid ning teadusalast koostööd, samuti tutvustada Eestit investeeringute sihtkohana. Eesti maja - Viro-keskuse - näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut, Turismiarendus), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ning sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts) funktsioonid. Eesti maja ametlik avamine toimus Suvilahtis 17.09.2010.