Eesti
English Suomi
Eesti ja Soome »

Kahepoolsed suhted

11.05.2016

Soome

Eesti välisesindused selles riigis

viimati uuendatud: 25.04.2018

- Olulisemad visiidid
- Tähtsamad lepingud
- Kahepoolne koostöö
- Majandussuhted
- Kultuurikoostöö

 

Soome tunnustas Eesti Vabariiki 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Soomes oli Lennart Meri.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Soomes on Margus Laidre, kes esitas oma volikirjad Soome Vabariigi presidendile Sauli Niinistöle 2. septembril 2014. Soome Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 18. septembrist 2014 suursaadik Kirsti Johanna Narinen.

Soomes tegutseb kaheksa  Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Kotkas, Mariehamnis, Vaasas, Kuopios, Rovaniemis ja Tamperes. 

Eestis on kolm Soome aukonsulit: Pärnus, Narvas ning Tartus. 

Riigikogu XIII koosseis asutas Eesti-Soome sõprusrühma 2. aprillil 2015, mille esimees on Kalle Palling. Soome Eduskuntas loodi Eesti sõprusrühm 2016. aasta veebruaris, mida  juhib Krista Kiuru. 

Olulisemad visiidid

Soome

november 2017

president Kersti Kaljulaid „Eesti-Soome 200“ tähistamisel

oktoober 2017

peaminister Jüri Ratas kohtumas suurinvestoritega

oktoober 2017

president Kersti Kaljulaid esinemas Hanaholmen´i tulevikufoorumil

september 2017

kaitseminister Jüri Luik tutvumisvisiidil

märts 2017

president Kersti Kaljulaid riigivisiidil

jaanuar 2017

kaitseminister Margus Tsahkna tutvumisvisiidil

jaanuar 2017

välisminister Sven Mikser tutvumisvisiidil

detsember 2016

peaminister Jüri Ratas tutvumisvisiidil

november 2016

valitsuse eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas

oktoober 2016

president Kersti Kaljulaid tutvumisvisiidil

september 2016

välisminister Jürgen Ligi tutvumisvisiidil

juuni 2016

president Toomas Hendrik Ilves VII soome-ugri maailmakongressil Lahtis

mai 2016

peaminister Taavi Rõivas

aprill 2016

president Toomas Hendrik Ilves töökohtumistel

märts 2016

president Toomas Hendrik Ilves (loeng Tanneri Seltsis)

november 2014

peaminister Taavi Rõivas

 

Eestisse

juuni 2017

president Sauli Niinistö ja peaminister Juha Sipilä Soome 100 tähistamisel Tallinnas

juuni 2017

välisminister Timo Soini

mai 2017

kaitseminister Jussi Niinistö

mai 2017

president Sauli Niinistö Lennart Meri konverentsil

november 2016

peaminister Juha Sipilä 

mai 2016

president Sauli Niinistö riigivisiidil

juuni 2015

peaminister Juha Sipilä tutvumisvisiidil

juuni 2015

kaitseminister Jussi Niinistö tutvumisvisiidil

juuni 2015

välisminister Timo Soini tutvumisvisiidil

juuni 2014

peaminister Alexander Stubb tutvumisvisiidil

 

Tähtsamad lepingud

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugele arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 1. maist 2004 reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest on olulisemad:

  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kokkulepe (jõustus 19.01.04)
  • Piiriülese keskkonnamõjude hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
  • Ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.10.96)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)
  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi kultuuri- ja haridusalase koostöö leping, nn „Vaimse koostöö konventsioon“ (sõlmitud algselt 1937, taasjõustus 1992).

Kahepoolne koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline ja kultuuriline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad paljusid valdkondi majandusest kultuurini.

Eestlased on suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas. 2017. aasta novembri seisuga elab Soomes kokku 70 618 eestlast (alalisel aadressil üle 52029 ning sideaadressil üle 18 589).

Statistikaameti 2016. aasta juuni andmetel elab Eestis 7659 soomlast, hinnanguliselt on neid aga u 9000. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Eestis õpib üle 1000 Soomest pärit tudengit.

Mitmekülgset koostööd Soomega teevad pea kõik Eesti ministeeriumid. Eriti võiks esile tuua kahepoolset koostööd ja kontakte Soome partneritega kaitse-, majandus, haridus- ja teadus-, kultuuri ning sise-ja justiitsvaldkonnas.

Erilisel kohal Eesti ja Soome koostöös on IKT valdkond. Koostöö toimub e-riigi ja e-andmevahetuse arenduses. Selle edendamiseks ning e-andmevahetuse ja X-tee koostöö kinnistamiseks digiallkirjastasid peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen 10. detsembril 2013 kahepoolse koostöö memorandumi. Memorandumiga lepiti kokku, et Eesti ja Soome asuvad riiklikku andmevahetuskihti ehk X-tee lahendust ühiselt edasi arendama. Sügisel 2015 käivitati Soomes Palveluväylä (X-tee baasil) testversioon, mis võimaldab pakkuda e-teenuste piiriülest kasutust. 10. mail 2016. a digiallkirjastasid peaministrid Taavi Rõivas ja Juha Sipilä senise koostöö jätkuna ühisdeklaratsiooni, mis keskmes on jagatud X-tee andmevahetuse platvormilt kahe riigi andmevahetuse käivitamine.

Nüüdseks on olemas tehniline lahendus, mis võimaldab andmete vahetamist X-tee kaudu Eesti ja Soome erinevate asutuste vahel. Juunis 2017 loodi andmevahetuskihi X-tee arendamiseks MTÜ Põhjala Koosvõimelahenduste Instituut (Nordic Institute for Interoperability Solutions). Andmete vahetamisega oleme loonud eeldused piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtmiseks. Koostöö andmevahetuse käivitamisega toimub järgmistes valdkondades: rahvastikuregistri andmed, äriregistri andmed, digiretseptid, sotsiaalkindlustuse andmed, ravikindlustuse andmed ja merendusandmed.

Uue tulevikukoostöö perspektiivina on aktiivselt käivitunud Tallinna-Helsingi tunneli ideega seonduv. 7. veebruaril 2018 toimus Tallinnas tunneli tasuvusuuringu (FinEST Link projekt) avalikustamise konverents, kus osalesid mõlema riigi transpordiministrid, linnapead jt.

 

Tallinn-Helsingi raudteetunneli tasuvusanalüüsi järel on nüüdseks Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Soome Majandus- ja transpordiministeerium moodustanud töörühma, mis määratleb tunneliprojekti järgmised sammud. Töörühma üheks ülesandeks on uurida edasiste uuringute vajadust ja nende rahastamise võimalusi. Töö käigus võtab töörühm arvesse FinEst Link projekti uuringu tulemusi ja soovitusi. Samuti kaalutakse tunneli kaugeleulatuvaid majanduslikke mõjusid, rahastamise võimalusi ning transporti ja logistikat puudutavaid küsimusi, arvestades ka tehnoloogiliste arengutega.

KAITSEKOOSTÖÖ

Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne ning hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Eestil ja Soomel on kaitsekoostööalane raamkokkulepe, mille alusel jätkatakse infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse, õppuste ning küberkaitse vallas.

Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö ühishangete alal ja relvastuskontrollis. Soome on aastaid toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) instruktori saatmisega.

2015. aasta mais algas Eesti-Soome koostöö ÜRO missiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) raames Liibanonis, kus Eesti panustab ühe jalaväerühma suuruse üksusega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Eesti jalaväerühm teenib UNIFILi läänesektoris Iisraeli piiri ääres ning  põhiülesanne on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte. Samuti teevad Eesti kaitseväelased koostööd Liibanoni relvajõududega. Iiri-Soome ühispataljon lõpetab tegevuse 2018. aasta lõpus.

Soome on olnud Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse panustavaks partneriks (Contributing Participant) 2015. aasta oktoobrist. Keskuses töötab kaks Soome eksperti. Eesti on Soomes asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse üks asutajariike.

Majandussuhted

Kasutatud Statistikaameti, Eesti Panga ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmeid.

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 1. maist 2004 ELi siseturu reeglid.

KAUBAVAHETUS

Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. Peamiste kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner.

Viimase kuue aasta suurim kaubavahetuskäive oli 2017. a (4,2 miljardit eurot, aastane muutus +13%). Kaubavahetus kasvas peamiselt impordi arvelt (+18%). Eksport Soome kasvas ligi 9%.

Eesti-Soome kaubavahetus aastatel 2012-2017 (miljardit eurot):

Aasta

Eksport

Osakaal %

Import

Osakaal %

Bilanss

Käive

Osakaal %

2012

1.8

14.5

2.1

14.9

-0.3

3.9

14.7

2013

2.0

16.1

2.1

15.0

-0.1

4.1

15.5

2014

1.8

14.9

2.1

15.2

-0.3

3.9

15.1

2015

1.8

15.7

1.9

14.5

-0.1

3.7

15.1

2016

1.9

15.9

1.8

13.0

0.1

3.7

14.4

2017

2.1

16.1

2.1

14.1

0.02

4.2

15.1

 

Soome eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (29% ekspordist), mille ekspordimahud jäävad 0,5-0,6 mld euro piiresse. Põhilised kaubagrupi tooted on puldid, paneelid, teisaldusmehhanismide osad, trafod ja staatilised muundurid, elektrimootorite ja –generaatorite osad, isoleeritud traat ja kaablid ning telefonid. Teiseks suurimaks ekspordiartikliks on metallid ja metalltooted (14%) (peamised tooted on rauast või terasest metallkonstruktsioonid, rauast või terasest reservuaarid, paagid ja toruliitmikud, alumiiniumtooted) ning kolmandaks muud tööstustooted (11%) (mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, valgustid, puitmajad). Puidu ja puittoodete osakaal ekspordis püsib 7-8% piires.

Peamiselt imporditakse masinaid ja seadmeid (21%). Veel imporditakse mineraalseid tooteid (gaasiõlid, bensiin ja elektrienergiat), mille osakaal impordis on 12%. Samas suurusjärgus on metallide ja metalltoodete osakaal impordis.

INVESTEERINGUD JA ETTEVÕTLUS

Soome on olnud üks kahest suurimast investeerijast Eesti majandusse kogu iseseisvusaja jooksul (teisel kohal Rootsi järel). Soome ja Rootsi otseinvesteeringute osakaal Eestis on ca 50%.

miljonit eurot

31.12.2012

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2016

31.12.2017

OI Eestis

14 352.3

16 011.3

17 210.1

17 323.1

18 373.6

19 301,4

Soome

  3 352.6

  3 447.4

  3 616.1

  3 916.7

  4 220.4

  4 301.5

OI välismaal

  4 596.5

  4 997.6

  5 290.7

  5 711.6

  6 238.3

  6 420.5

Soome

     246.0

     204.6

     293.1

     407.4

     430.9

     589.1

 

31.12.2017. a  seisuga oli Eestisse tulnud otseinvesteeringutest 22% pärit Soomest kogusummas 4,3 miljardit eurot. Soome otseinvesteeringute maht Eestis on aasta-aastalt kasvanud. Enim on investeeritud kinnisvarasse (29% investeeringutest), töötlevasse tööstusse (25%) ja hulgi- ja jaekaubandusse (13%).

Eesti otseinvesteeringute positsioon Soomes on viimastel aastatel samuti jõudsalt kasvanud ning moodustas 31.12.2017. a seisuga 589 miljonit eurot, mis on 9,2% Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamised sektorid on finants- ja kindlustustegevus (37%), töötlev tööstus (21%), veondus ja laondus (15%). 

 

EAS, KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

Alates 2002. aastast tegutseb Helsingis Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindus, mille tegevuse eesmärk on Eesti võimaluste tutvustamine Soome investoritele ning Soome turule sisenevate Eesti ettevõtete abistamine. EAS esindus asub Helsingi Eesti Majas .

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing SEKY, mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja vastavate kontaktide loomine. Eestis tegutseb sarnaste eesmärkidega Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC, mis vahendab ärikontakte Eestis tegutsevate Soome ettevõtjate ja tütarfirmade ning Eesti ettevõtete vahel, jagab liikmetele infot Eesti majandusest.

TURISM

Soome on Eesti jaoks olulisim turismipartner. Väliskülastajatest suurima osa moodustavad soomlased.

2017. aastal oli Soomest majutatud turistide arvuks 916 200, kes veetsid Eestis 1,7 miljonit ööd. Soomlaste osatähtsus kõigi Eestis majutatud välisturistide koguarvus moodustas 41% (2016. aastal oli see 44%). Lisaks Tallinnale ja Pärnumaale olid populaarsemad kohad Soome turistide jaoks veel Tartumaa ja Saaremaa.

 

Kultuurikoostöö

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedad, kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. Aastal 2017 tähistas Soome Vabariik 100. sünnipäeva. 2018. aastal täitus Eesti Vabariigil 100. sünnipäev, mida tähistatakse Soomes väga mitmekülgse kultuuriürituste programmiga.

Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti Maja. 2010. aastal avatud Viro-keskuse näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ja sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts, Soome eesti Seltside Liit) funktsioonid. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja majandussuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut.

2017.a aastal algas aktiivne valmistumine Eesti 100 tähistamiseks. Topeltjuubelite tähistamiseks ja pidades silmas väga mitmekülgseid ja tihedaid sidemeid kahe maa ja rahva vahel pakkus suursaadik Margus Laidre välja mängulise mõiste „Eesti-Soome 200“, mille kujunduse autor on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan, kujunduskunstnik Kristjan Mändmaa.

Suurim ja väljapaistvaim Eesti-Soome 200 üritus oli 2017. aastal  Rahvusooper Estonia 2 nädalat kestev ringreis Soomes 2017, mis kulmineerus galaõhtuga 25. novembril Musiikkitalos Helsingis, kus osalesid ka mõlema maa presidendid.

Eesti ja Soome koostöös sündis oktoobrist 2017 kuni veebruari lõpuni 2018 Helsingi linnavalituse galeriis Virka eksponeeritud näitus „Sild-tervitustega kahest vabariigist“. Näitusega tähistati Eesti ja Soome saja-aastast iseseisvust tavalise eestlase ja soomlase omavahelise suhtluse kui ka iseseisvuskultuuri vaatenurgast.

2017. sügisel oli Eesti suursaatkonnas Helsingis avatud näitus „Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades”, mis tegi kummarduse 20. sajandi esimese poole Eesti kunstnike (mh Andrus Johani, Kristjan Tederi, Aleksander Vardi, Eduard Ole) loomingu- ja reisikirele. Näitus jäi saatma Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi.

Soome-Eesti kultuurifond jagas esimese sümboolse 15 000 euro suuruse stipendiumi 1. detsembril 2017 Helsingis Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsiooni 80. aastapäeva tähistamise pidulikul sündmusel. Fondi ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali on panustanud üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitmed organisatsioonid. Eesti valitsus eraldas reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Soome valitsus toetas kultuurifondi 6 miljonit euroga. Riikide rahaline panus on proportsionaalne riikide sisemajanduse kogutoodanguga.

Vastavalt „Vaimse koostöö konventsioonile“ (haridus- ja kultuurikoostöö leping) tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobri kolmandal nädalavahetusel hõimupäevi (peale 1991. aastat liitusid selle kombega ka Venemaa soome-ugri rahvad). Soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride olemasolu ja olukorra teadvustamise seisukohalt on väga oluliseks soome-ugri rahvaste maailmakongressid. 7. kongress toimus 15.-17.06. 2016. aastal Lahtis, 8. kongress plaanitakse pidada 2020 Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Eestlased üle maailma tulevad kokku 2019. aastal, et tähistada oma globaalset pärandit ja kultuuri. ESTO 2019 toimub Helsingis, Tartus ja Tallinnas, 28. juuni - 4. juuli 2019.

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee