Eesti
English Suomi
Eesti ja Soome »

Kahepoolsed suhted

11.05.2016

Soome

Eesti välisesindused selles riigis

viimati uuendatud: 03.03.2017

 

- Olulisemad visiidid
-
Tähtsamad lepingud
Kahepoolne koostöö
-
Majandussuhted
-
Kultuurikoostöö

 

Soome tunnustas Eesti Vabariiki 1920. aastal, diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Soomes oli Lennart Meri.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Soomes on Margus Laidre, kes esitas oma volikirjad Soome president Sauli Niinistöle 2. septembril 2014. Soome Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 18. septembrist 2014 suursaadik Kirsti Johanna Narinen.

Soomes tegutseb seitse Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Kotkas, Ahvenamaal, Vaasas, Kuopios ja Rovaniemis. Leitud on ka uus aukonsuli kandidaat Tamperesse.

Soomel on Eestis kolm aukonsulit: Pärnus (hr Jarno Fonsén), Narvas (pr Larissa Šabunova) ning Tartus (hr Verni Loodmaa). 

Riigikogu XIII koosseis asutas Eesti-Soome sõprusrühma 2. aprillil 2015 (esimees Kalle Palling). Soome Eduskuntas loodi Eesti sõprusrühm 2016. aasta veebruaris (juhib Krista Kiuru).

 

Olulisemad visiidid

Soome

jaanuar 2017

välisminister Sven Mikser 

detsember 2016

peaminister Jüri Ratase tutvumisvisiit

november 2016

valitsuse eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasika 

oktoober 2016

president Kersti Kaljulaidi tutvumisvisiit

september 2016

välisminister Jürgen Ligi tutvumisvisiit 

juuni 2016

president Toomas Hendrik Ilves VII soome-ugri maailmakongressil Lahtis

mai 2016

peaminister Taavi Rõivas

aprill 2016

president Toomas Hendrik Ilves töökohtumistel

märts 2016

president Toomas Hendrik Ilves (loeng Tanneri Seltsis)

september 2015

välisminister Marina Kaljurand

aprill 2015

peaminister Taavi Rõivas

aprill 2015

välisminister Keit Pentus-Rosimannus

november 2014

välisminister Keit Pentus-Rosimannus

november 2014

peaminister Taavi Rõivas

mai 2014

president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil

aprill 2014

peaminister Taavi Rõivas

aprill 2014

väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling

detsember 2013

peaminister Andrus Ansip

august 2013

välisminister Urmas Paet

november 2012

peaminister Andrus Ansip

november 2012

kaitseminister Urmas Reinsalu

märts 2012

välisminister Urmas Paet

detsember 2011

peaminister Andrus Ansip

oktoober 2011

president Toomas Hendrik Ilves

september 2011

president Toomas Hendrik Ilves

veebruar 2011

välisminister Urmas Paet







 

Eestisse

november 2016

peaminister Juha Sipilä 

mai 2016

president Sauli Niinistö riigivisiidil

juuni 2015

peaminister Juha Sipilä esmavisiidil

juuni 2015

kaitseminister Jussi Niinistö esmavisiidil

juuni 2015

välisminister Timo Soini esmavisiidil

oktoober 2014

Euroopa asjade-  ja väliskaubandusminister Lenita Toivakka

september 2014

välisminister Erkki Tuomioja Põhja-Balti riikide välisministrite kohtumisel

juuni 2014

peaminister Alexander Stubb esmavisiidil

aprill 2014

välisminister Erkki Tuomioja Internetivabaduse koalitsiooni konverentsil Tallinnas

mä0rts 2014

välisminister Erkki Tuomioja Põhja-Balti ja Visegradi riikide välisministrite kohtumisel

august 2013

kaitseminister Carl Haglund

juuni 2013

peaminister Jyrki Katainen

september 2012

välisminister Erkki Tuomioja

aprill 2012

president Sauli Niinistö esmavisiidil

aprill 2012

peaminister Jyrki Katainen

jaanuar 2012

president Tarja Halonen lahkumisvisiidil

oktoober 2011

kaitseminister Stefan Wallin

august 2011

Euroopa asjade-  ja väliskaubandusminister Alexander Stubb

juuli 2011

välisminister Erkki Tuomioja

juuni 2011

peaminister Jyrki Katainen

 

Tähtsamad lepingud

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugelearenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 1. maist 2004 reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest on olulisemad:

  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kokkulepe (jõustus 19.01.04)
  • Piiriülese keskkonnamõjude hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
  • Ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.10.96)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)
  • Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi kultuuri- ja haridusalase koostöö leping, nn „Vaimse koostöö konventsioon“ (sõlmitud algselt 1937, taasjõustus 1992).

Kahepoolne koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad ja hõlmavad paljusid valdkondi majandusest kultuurini.

Eestlased on suurim välisriigi kodanike grupp Soome ühiskonnas. 2016. aasta novembri seisuga elab Soomes kokku 69 476 eestlast (alalisel aadressil üle 51 328 ning sideaadressil üle 18 148).

Statistikaameti 2016. aasta juuni andmetel elab Eestis 7659 soomlast, hinnanguliselt on neid aga u 9000. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Eestis õpib üle 1000 Soomest pärit tudengit.

KAITSEKOOSTÖÖ

Eesti-Soome kaitsealane koostöö on aktiivne ning see hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. 2012. aastal allkirjastasid Eesti ja Soome kaitseministrid Mart Laar ja Stefan Wallin Eesti-Soome kaitsekoostöö raamdokumendi 2012-2015. Leppe alusel jätkatakse infovahetust Läänemere julgeoluolukorra, kaitseplaneerimise, sõjaliste võimete arendamise, kaitsealase teadus-arendustegevuse ning küberkaitse vallas. Samuti jätkub koostöö kaitseväelaste hariduse, õppuste ning Euroopa Liidu lahingugruppide ja NATO reageerimisjõudude vallas.

Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib hea koostöö ühishangete alal ja relvastuskontrollis. Soome on toetanud Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) instruktori saatmisega.

2015. aasta mais algas Eesti-Soome koostöö ÜRO missiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) raames Liibanonis, kus Eesti panustab ühe jalaväerühma suuruse üksusega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. UNIFILi ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ja koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust selles küsimuses, samuti aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Kasvamas on küberjulgeolekualane koostöö. 13. oktoobril 2015 allkirjastas Soomes liitumislepingu Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse panustavaks partneriks (Contributing Participant) saamiseks; Soome lipp heisati keskuses 3. novembril 2015. Keskuses töötab üks Soome ekspert.

E-RIIGI KOOSTÖÖ

Soome ja Eesti teevad koostööd e-riigi ja e-andmevahetuse arenduses. Selle edendamiseks ning e-andmevahetuse ja X-tee koostöö kinnistamiseks digiallkirjastasid peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen 10. detsembril 2013 kahepoolse koostöö memorandumi. Memorandumiga lepiti kokku, et Eesti ja Soome asuvad riiklikku andmevahetuskihti ehk X-tee lahendust ühiselt edasi arendama. Sügisel 2015 käivitati Soomes Palveluväylä (X-tee baasil) testversioon, mis võimaldab pakkuda e-teenuste piiriülest kasutust.

10. mail 2016. a digiallkirjastasid peaministrid Taavi Rõivas ja Juha Sipilä senise koostöö jätkuna ühisdeklaratsiooni, mis keskmes on jagatud X-tee andmevahetuse platvormilt kahe riigi andmevahetuse käivitamine. Koostöö andmevahetuse käivitamisega toimub järgmistes valdkondades: rahvastikuregistri andmed, äriregistri andmed, digiretseptid, sotsiaalkindlustuse andmed, ravikindlustuse andmed ja merendusandmed.

SISE- JA JUSTIITSKOOSTÖÖ

Siseministeeriumide haldusalasse kuuluvate institutsioonide vahel on loodud head, vahetud otsesuhted. Suur tähtsus on kuritegevuse tõkestamise koostööl, seda nii politsei, piirivalve kui ka tolliametnike vahel. Edukas on olnud Eesti-Soome narkovastase töörühma koostöö.

Justiitsvaldkonnas tehakse tihedat ja tulemuslikku koostööd. Eesti ja Soome vanglate vahel on sisse seatud otsekontaktid, toimub tihe infovahetus ning vastastikused tutvumis- ja õppevisiidid.

Eesti ja Soome prokuratuuride vahel on väga hea koostöö, kahe riigi vahel on kasutusel juba 1995. aastal jõustunud koostööleping, mis võimaldab mõlemal riigil õigusabialases koostöös kriminaalasjades suhelda teineteisega oma emakeeles. Kõige tihedam rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades toimubki Soomel just Eestiga. Alates 1998. a. toimuvad igal kevadel Tallinnas ja Helsingis kordamööda õigusabialase koostööga kriminaalasjades tegelevate ametkondade ümarlaud. Kohtumistel osalevad kahe riigi justiitsministeeriumide, riigiprokuratuuride ja keskkriminaalpolitseide ametnikud.

Eesti ja Soome kohtud teevad samuti igapäevaselt tihedat koostööd, kuivõrd järjest suurenev osa kohtuasju on piiriülesed. Eesti ja Soome kohtud vajavad teineteiselt pidevalt abi kohtumenetluste läbiviimisel. Koostöö toimib alates kaugülekuulamistest ja –istungitest kuni kohtulahendi täitmiseni.

Oma Soome kolleegidega suhtlevad tööalaselt ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet ja Konkurentsiamet. Korrapäraselt toimuvad töökohtumised, samuti külastavad ametite spetsialistid üksteist tööalaselt ning korraldatakse ka ühiseid koolitusi oma ekspertidele.

KESKKONNAKOOSTÖÖ

Kahe riigi keskkonnaalane koostöö on tihe ning üha enam pööratakse ühiselt tähelepanu Läänemere keskkonnaohutuse tagamisele. Soome ja Eesti on koos teiste Läänemere riikidega teinud tulemusrikast koostööd Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks (Particularly Sensitive Sea Area) kuulutamise osas. Läänemere keskkonnaseisundi parandamise nimel tehakse koostööd HELCOMi ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) raames.

Eesti ja Soome teadlased teevad koostööd ühistes projektides Soome lahe koostööprogrammi raames. 2014. aastal Soome lahe aasta (SLA) tegevuste raames on jätkunud Eesti, Soome ja Venemaa 3-poolne koostöö, mille eesmärgiga selgitada välja Soome lahe ökosüsteemi seisund ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks aastaks 2021.

HARIDUS- JA TEADUSKOOSTÖÖ

Nii Eesti kui Soome haridusministeerium on väljendanud valmisolekut edendada vastastikust keeleõpet kõikidel haridusastmetel. Tulenevalt eestlaskonna kasvust Soomes on eestikeelse õppe küsimus järjest päevakajalisem. 2012. aastal avati Helsingis kakskeelne eesti-soome lasteaed, millele 2015. aasta sügisel lisandus filiaal Espoos. 2015. aasta sügisel alustas kakskeelne eesti-soome lasteaed tööd ka Turus. Mõlemad lasteaiad on eralasteaiad, kuid nende avamisse ja töö jätkamisse on suurelt panustanud ka mõlemad riigid. 2008. aastal avati Helsingis Latokartano koolis kakskeelne klass põhikooliealistele eesti lastele. 2009. a. sügisest on Helsingis juba 5 eesti-soome liitklassi.

2014. a. sügissemestril avati Helsingi Ülikoolis eesti keele õpetaja MA õppekava. See võimaldab omandada eesti keele õpetaja eriala, aga ka viia oma kvalifikatsioon vastavusse Soome nõuetega nendel, kes on õpetajahariduse omandanud Eestis. Mitmes Soome ülikoolis on võimalik õppida eesti keelt (Helsingis, Turus, Tamperes ja Oulus ning Ida-Soome ülikoolis Joensuus). Eestikeelse hariduse levikule on oluliselt kaasa aidanud 2007. aastal loodud Soome Eestikeelse Hariduse Selts.

Soome keele õpetamist Eestis arendab Eesti riik eelkõige koostöös Soome Eesti Instituudi Sihtasutusega. 2011. aastal sõlmitud lepingu eesmärgiks on toetada soome keele õpetamist Eesti üldhariduskoolides, regulaarset õpetajakoolitust ning õppematerjalide soetamist. Eestis õpetatakse soome keelt valikainena paarikümnes gümnaasiumis. Kutsekoolides kuuluvad soome keele kursused peamiselt teeninduserialade õppekavadesse. Väga suur edusamm oli soome keele ja kultuuri professuuri avamine Tartu Ülikoolis 2006. aasta septembris. Soome keelt ja kultuuri on võimalik õppida Tartu ja Tallinna ülikoolis.

Eesti Keele Instituudis on koostamisel „Suur eesti-soome sõnaraamat“, mis sisaldab ligikaudu 93 000 märksõna ja mis loodetakse valmis saada Soome Vabariik 100 lõppemise ja Eesti Vabariik 100 algamise ajal (2017. aasta lõpul, 2018. aasta algul).

Eesti-Soome teaduskogukondade ja ettevõtete vaheline koostöö on järjest tihedam. Järjepidevalt on kasvanud eesti ja soome teadlaste koospublitseerimiste arv – kui 2006. aastal ilmus 101 ühist teaduspublikatsiooni, siis aastal 2013 oli see näitaja juba 373. Eesmärk on lisaks Euroopa Liidu raamprogrammile jätkata koostööd nii kahe- kui mitmepoolsetes kooslustes nagu BONUS programm ja NordForski programm. Soome Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur kasutavad ka vastastikku oma eksperte, näiteks teadustaristu konkurssidel. Teadustaristu arendamisel on positiivseks näiteks Eesti ja Soome ühise kiirekanali (FinEst Beam) loomine MAX IV sünkrotronkeskuses Lundis, Rootsis. Eesti poolelt on partneriks Tartu Ülikool. Osakeste kiirendi abil uuritakse nanotehnoloogilisi materjale, nt tuleviku-elektriautode akude materjale. Esile võib tuua ka Eesti keskkonnaobservatooriumi mõõtejaama integreerimise Soomega ühisesse SMEAR-võrgustikku. Järvseljale rajatud atmosfääribiosfääri vastastikuse mõju uurimise jaam SMEAR koos 130 m kõrguse mastiga on osa Eesti teadustaristu objektist “Eesti Keskkonnaobservatoorium“ ja see on partneriks Soome SMEARS-jaamade võrgule.

Koostööd tehakse ka e-õppe arendamisel. 29. jaanuaril 2014 allkirjastasid Soome ja Eesti haridusminister Krista Kiuru ja Jaak Aaviksoo kahe riigi hariduskoostöö edendamiseks pilvetehnoloogia kasutuselevõtu ja arendamise koostöömemorandumi. Digitaalse õppevara haldamise ning kasutamise keskkonda nimega Hariduspilv ehk EduCloud koondatakse digitaalne õppevara, mida saavad kasutada nii õpilased kui õpetajad. Koostöös Soome EduCloud Alliansiga on valminud hariduspilve uuendatud teekaart. Esimeses järjekorras liigutakse edasi riikide-ülese otsingusüsteemi loomise ning autentimise ja autoriseerimise võimaldamisega.

Majandussuhted

Kasutatud Statistikaameti, Eesti Panga ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmeid.

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 1. maist 2004 ELi siseturu reeglid.

KAUBAVAHETUS

Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. 2016. aasta seisuga on Soome jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner (14% kogumahust). Soome on meie peamine impordipartner (14%) ning teine ekspordipartner Rootsi järel (16%, Rootsi 18%). Peamisteks ekspordiartikliteks Soome on masinad ja seadmed (28,5%), metallid ja metalltooted (14%), muud tööstustooted (11%) ning puit ja puittooted (9%). Soomest imporditakse Eestisse masinaid ja seadmeid (26%), mineraalseid tooteid (20%), metalle ja metallitooteid (11,6%) ning transpordivahendeid (6,3%). Kaubavahetuse saldo oli 2016. a Eestile positiivne (eksport Soome kasvas impordist jõulisemalt).

Eesti-Soome kaubavahetus aastatel 2006-2015 (mln EUR):

Aasta

Eksport

Osatähtsus
koguekspordis, %

Import

Osatähtsus
koguimpordis, %

Bilanss

2006

1 391.1

18.0

1 939.3

18.1

- 548.2

2007

1 422.0

17.7

1 772.2

15.5

- 350.2

2008

1 557.9

18.4

1 540.1

14.1

17.8

2009

1 201.4

18.5

1 047.2

14.4

154.2

2010

1 487.6

17.0

1 378.1

14.9

109.5

2011

1 807.8

15.0

1 604.5

12.6

203.3

2012

1 817.8

14.5

2 105.7

14.4

-287.9

2013

1 984.2

16.1

2 087.3

15.0

-103.1

2014

1 847.5

15.3

2 092.3

15,3

-244.8

2015

1 860.7

16.0

1 894.5

14.5

-33.8

 

INVESTEERINGUD JA ETTEVÕTLUS

Soome on olnud üks kahest suurimast investeerijast Eesti majandusse kogu Eesti iseseisvusaja jooksul (teisel kohal peale Rootsit). Eesti Panga andmetel oli 30.09.2016 seisuga Eestisse tulnud otseinvesteeringutest 22,6% pärit Soomest kogusummas ligi 4 miljardit eurot. Soome investeeringute maht Eestis on aasta-aastalt kasvanud. Enim on investeeritud kinnisvarassektorisse (28%), töötlevasse tööstusesse (23%) ning hulgi- ja jaekaubandusse (14%).

Soome on Eesti välisinvesteeringute sihtriikide järjestuses neljandal  kohal. Eesti otseinvesteeringud Soome moodustasid 2015. aastal kogu välisriikidesse tehtud investeeringutest 7,1% (kasv 2014. aastaga võrreldes 1,7%, 120 mln eurot), kogusummas 0,4 miljardit eurot. Eesti investeeringud Soomes on peamiselt finants- ja kindlustustegevuses (23,9%),  töötlevas tööstus (21,7%); veondus- ja laondussektoris (20,4%) ning kinnisvarasektoris (15,4%).

Äriregistri andmetel on 2016. aasta alguse seisuga Eestis registreeritud kokku 5503 Soome osalusega äriühingut (100% Soome kapital 2942 ettevõtet).

EAS, KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

Alates 2002. aastast tegutseb Helsingis Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Soome esindus, mille tegevuse eesmärk on Eesti võimaluste tutvustamine Soome investoritele ning Soome turule sisenevate Eesti ettevõtete abistamine. EAS esindus asub Helsingi Eesti Majas.

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY, www.seky.fi), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja vastavate kontaktide loomine. Eestis tegutseb sarnaste eesmärkidega Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC, www.fecc.ee), mis vahendab ärikontakte Eestis tegutsevate Soome ettevõtjate ja tütarfirmade ning Eesti ettevõtete vahel, jagab liikmetele infot Eesti majandusest.

TURISM

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. Soomlaste osatähtsus kõigi Eestis majutatud välisturistide koguarvus oli 2016. aastal sarnaselt eelnevatele aastatele jätkuvalt kõrge, kokku 46% kõikidest ööbimistest. 2016. aastal oli Soomest majutatud turistide arvuks 951 025, mis on 5% rohkem kui 2015. aastal.

Soome on olnud Eesti elanike jaoks samuti peamine välisreisi sihtkoht. Statistikaameti 2015. aasta andmetel tegid eestlased Soome üle 217 000 reisi.

ENERGIAKOOSTÖÖ

Soome ja Eesti vaheline energiakoostöö on viimastel aastatel oluliselt elavnenud. Tähtsaim koostööprojekt on hetkel Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori rajamine, mille ehitus algab 2017. aastal.  Balticconnectori teekaart allkirjastati Eesti, Soome ja Euroopa Komisjoni poolt 2014 juulis. 2016. aasta juulis otsustas Euroopa Komisjon rahastada maagaasi toruühenduse rajamist Eesti ja Soome vahel, mis ühendab kahe riigi gaasivõrgud. Gaasitoru peaks valmima hiljemalt 2020. aastaks.

2014. aasta 6. märtsil avati Eesti ja Soome vahel Estlink-2 merealune elektrikaabel, mis täiendab juba 2006. aastal tööd alustanud Estlink-1 kaablit. Kahe kaabli ülekandevõimsus on kokku 1000 MW. 2013 juunis alustas tööd Eleringi ja FI Wärtsilä koostöös ehitatud Kiisa avariielektrijaama esimene plokk. Jaama teine plokk avati 2014. aastal. Koos on need võimelised andma kuuendiku Eesti tippkoormusest. Jaam põhineb Wärtsilä diiselgeneraatoritel ning töötab nii diiselkütusel kui maagaasil. Kiisa avariielektrijaam on üks kaasaegsemaid Põhja- ja Baltimaades.

TRANSPORT

Transpordi valdkonnas teevad Eesti ja Soome koostööd mitmetes küsimustes. Sõlmitud on jäämurdmise alane memorandum Soome, Rootsi ja Eesti vahel, mis on suurepäraseks näiteks piirkondlikust koostööst ja aitab ühiselt saavutada suurema tõhususe ning hoida kokku kulusid. Eesti ja Soome jäämurde alane koostöö aitab kaasa kaubavoogude tõrgeteta liikumisele regioonis.

Samuti on Eesti huvitatud koostööst Soome ja teiste Põhjamaadega ühise ja innovaatilise piletisüsteemi käivitamisel - MaaS on liikuvuse pakkumise mudel, kus kliendi peamisi transpordivajadusi lahendatakse ühe kasutajaliidese ja teenuse pakkuja kaudu. Transpordi puhul pakuks ta näiteks mingi linna ühistranspordi kasutuskordi, taksosõite, autorenti, teatavat arvu kaugliinibussi sõite jne.

Tallinna ja Helsingi, ja seeläbi laiemalt Eesti-Soome vaheliste ühenduste parandamiseks teevad koostööd nii Tallinna ja Helsingi sadamad (Projekt TwinPort) kui linnavalitsused ning riigiasutused. Interregi on esitatud taotlus FinEst Smart Mobility, mis käsitleb erinevaid liikuvuse projekte (sadamate ligipääs, mobiilne parkimine, ühtne piletisüsteem).

Eesti hindab kõrgelt ka Soome toetust Rail Balticu projektile, mille realiseerumine on üheks eelduseks Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli plaaniga edasiminekuks. Soome esindajad on kaasatud ka projekti regulaarselt toimuvate Task Force kohtumistele.

Helsingi-Tallinn tunneli (püsiühenduse) tasuvusuuringu projekti taotlus esitati Kesk-Läänemere programmile rahastuse saamiseks 23. oktoobril 2016 (projektipartnerid Uusimaa Liit, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Soome Transpordiagentuur, Harju Maavalitsus, Helsingi Linn ja Tallinna Linnakantselei), et teostada põhjalik Helsingi-Tallinn transpordiühenduse tasuvusuuring. FinEst Transport Link kaasfinantseerimise taotlus on esitatud kogumahus 1,188 mln eurot ning sellega teostatakse tasuvusuuring, transpordistrateegiate ühtlustamine ja teostamisplaan. Eeluuringu kohaselt on selle projekti teostatavuse eelduseks Rail Baltic raudteetrassi olemasolu. Euroopa tasandil annab püsiühendus võimaluse siduda Läänemere piirkond ühtsesse maismaaühendustega kaetud transpordivõrgustikku.

Lisaks teevad Eesti ja Soome tihedat koostööd FINEST Twins Tippkeskuse arendamisel. FINEST Twins Tippkeskusest saab esimene ELi piiriülene Targa Linna tippkeskus ja demolabor. Targa linna kontseptsioon baseerub ideel, et informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad parendavad linna toimimist läbi tõhususe ja konkurentsivõime tõstmise.

PÕLLUMAJANDUS

Kahe riigi põllumajandusministeeriumid ja haldusala asutused teevad koostööd infovahetuse vormis, samuti kohtuvad regulaarselt kahe riigi põllumajandusministrid ja kantslerid.

Kokku on lepitud ametnike  vastastikused stažeerimisvõimalused mõlema riigi ministeeriumides või allasutustes, samuti tehakse koostööd ja vahetatakse infot teemapõhiselt- näiteks biomajanduse valdkonnas (biomajanduse strateegia) ning regionaalse koostöö raames.

Soome on väga oluline Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustava kampaania sihtriik.

Kultuurikoostöö

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedad, kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. Aastal 2017 tähistab Soome Vabariik 100. sünnipäeva. Järgmisel aastal täitub Eesti Vabariigil 100. sünnipäev. Lähestikku olevaid juubeleid tähistatakse vastastikku mõlemas riigis ja kavas on ka mitmeid ühiseid kultuuriüritusi.

Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti Maja. 2010. aastal avatud Viro-keskuse näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ja sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts, Soome eesti Seltside Liit) funktsioonid. Eestis tegeleb Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja majandussuhete arendamisega alates 1994. aastast Soome Instituut, mille eesotsas on juhataja Anu Laitila.

Tihe koostöö toimub Eesti ja Soome teatrite vahel ning muusika ja kunsti valdkonnas. Eesti autorid on saanud püsikülaliseks Soome raamatumessidel.

2015. aasta märksõna oli muusika, Jean Sibeliuse juubeliaasta Soomes ja muusika-aasta Eestis andis suurepärase võimaluse veelgi paremaks koostööks. Soomes toimus sel aastal rekordarv (ca 170) eesti muusikasündmusi: Soome orkestrid esitasid Eesti heliloojate teoseid, Eesti muusikud osalesid Soome muusikafestivalidel, eesti dirigendid juhatasid Soome orkestreid ja mis kõige tähtsam, sõlmiti palju uusi koostööleppeid. Vox Clamantise, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdid on ainult mõned näited saatkonna kaasabil korraldatud sündmustest. Soome vanimal muusikafestivalil Turun musiikkijuhlat oli esimest korda Eesti programm, mida kajastati rohkelt meedias, täissaalidele andsid kontserdid Estonian Voices ja Estonian Cello Ensemble. Toimus 4 kontserti Soome suurimas kontserdimajas Musiikkitalo: Mari Kalkun ja Runorun, Trad.Attack!, Estonian Voices, MiaMee; kontserdisari jätkub ka 2016. aastal. Finlandia-talos  toimunud kontserdil „Noorte helisev Sibelius“ esinesid ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri käe all ja Hirvo Surva  „Estonia“ poistekooriga.

2015. oli ka väga edukas filmiaasta: kaks Eesti-Soome koostööfilmi linastusid Soome filmilevis. Märtsis toimus Klaus Härö filmi “Vehkleja” esilinastus ja rahvusvahelisel festivalil „Armastus ja anarhia“ Elmo Nüganeni filmi “1944” pidulik esilinastus, mille avas välisminister Marina Kaljurand.

2015.  aasta  lõpus  leidis  aset  kaua  ettevalmistatud  kultuurisündmus:  Eesti  Majas asutati 10.12.2015 Soome-Eesti kultuurifond. Fondi algkapitali 50 000 eurot aitas kokku koguda Eesti-Soome Kultuurikoostööühing, mis loodi 2014. aastal.

Vastavalt „Vaimse koostöö konventsioonile“ (haridus- ja kultuurikoostöö leping)  tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobri kolmandal nädalavahetusel hõimupäevi (peale 1991. aastat liitusid selle kombega ka Venemaa soome-ugri rahvad). Soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride olemasolu ja olukorra teadvustamise seisukohalt on väga oluliseks soome-ugri rahvaste maailmakongressid. Viimane, järjekorras, 7. kongress toimus 15.-17.06 2016. aastal Lahtis.

***

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee