Eesti ja Soome

02.07.2010

Soome tunnustas Eestit 1920. a., diplomaatilised suhted taastati 29. augustil 1991. Alates 2006. a. oktoobrist on Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula. Soome suursaadik Eestis on 2005. a. septembrist Jaakko Kalela.
Soomes tegutseb viis Eesti aukonsulit: Oulus, Turus, Tamperes, Kotkas ja Ahvenamaal. Soomel on Eestis 2 aukonsulaati: Tartus ja Pärnus.

Viimased olulisemad visiidid (2005-2010)

Koostöö

Eesti ja Soome suhteid iseloomustab tugev ajalooline side, kahe riigi kontaktid on väga tihedad nii poliitika, majanduse, kultuuri kui muus vallas. Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga viis kahepoolsed suhted uuele tasandile. Selleks, et paremini kavandada kahe EL-i liikmesriigi omavahelist koostööd, koostasid suursaadik Jaak Jõerüüt ja endine Soome Panga asepresident Esko Ollia 2003. aastal raporti, mis sisaldas muuhulgas keskkonna-, majanduse-, kultuuri-, teaduse- ja haridusalaseid soovitusi. Enamik raporti soovitustest on ellu viidud ning 2007. aasta juunis otsustasid peaministrid Andrus Ansip ja Matti Vanhanen, et Eesti ja Soome tulevikusuhete kohta koostatakse uus raport. 2008. aastal valmiski Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Okk’i ning endise Soome suursaadiku Eestis Jaakko Blombergi koostatud raport „Eesti ja Soome koostöövõimalused 2008”, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda ideid, kuidas Eesti ja Soome suudaksid koostöös tulla paremini toime globaliseerumisest tulenevate väljakutsetega ja aidata teineteist riikide konkurentsivõime tõstmisel. Mõlema raportiga on võimalik tutvuda aadressil http://www.mfa.ee/est/kat_48/3683.html

Aktiivne on ka Eesti-Soome kaitsealane koostöö, mis hõlmab nii regulaarselt toimuvaid poliitilis-kaitsealaseid konsultatsioone kui ka praktilisi ühisettevõtmisi. Tihedat koostööd on tehtud kaitsealase hariduse ja sõjalise väljaõppe valdkonnas, samuti toimib tihe koostöö hangete alal ja relvastuskontrollis.

Sise- ja justiitsministeeriumide haldusalasse kuuluvate institutsioonide vahel on loodud head, vahetud otsesuhted. Suur tähtsus on koostööl kuritegevuse tõkestamisel, seda nii politsei, piirivalve kui ka tolliametnike vahel. Edukas on olnud Eesti-Soome narkovastase töörühma koostöö. Koostööd on tehtud ka ärikeeldude vastastikuse tunnustamise osas. Alates 06.06.2009 tunnustab Eesti ühepoolselt Soome ärikeelde, millest lähtuvalt ei saa Soome ärikeeluga isikud asutada Eestis ettevõtet, saada uue või olemasoleva ettevõtte mistahes juhtorgani liikmeks, alustada tegevust FIE-na (füüsilisest isikust ettevõtja), olla likvideerijaks jne.

Tihe on kahe riigi keskkonnaalane koostöö ning üha enam pööratakse ühiselt tähelepanu Läänemere keskkonnaohutuse tagamisele. Soome ja Eesti on teinud tulemusrikkalt teiste Läänemere riikidega koostööd Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks (Particulary Sensitive Sea Area) kuulutamise osas. Läänemere keskkonnaseisundi parandamise nimel tehakse koostööd HELCOMi ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) raames. 10.02.2010 toimus Helsingis Läänemeremaade tippkohtumine, kus osavõtjad kohustusid panustama Läänemere keskkonna parandamisse.

Oluliseks kahepoolset hariduskoostööd eeldavaks teemaks on teineteise ajaloo adekvaatne ja piisav tutvustamine, mille jätkuva edendamise tähtsust on kinnitanud mh mõlema riigi presidendid. Mõlema riigi haridusministeeriumid on väljendanud valmisolekut edendada vastastikust keeleõpet kõikidel haridusastmetel. Mitmes Soome ülikoolis on võimalik õppida eesti keelt (Helsingis, Turus, Tamperes ja Oulus ning Ida-Soome ülikoolis Joensuus). Väga suureks edusammuks oli soome keele ja kultuuri professuuri avamine Tartu Ülikoolis 2006. a septembrist. Tulenevalt eestlaskonna kasvust Soomes on vajadus eestikeelse õppe järele Soomes muutumas üha ilmsemaks. Varem õpetati eesti keelt Soomes põhikooli tasandil kõige süstemaatilisemalt Roihuvuori koolis Ida-Helsingis. 2008.a augustis avati Helsingis Latokartano koolis Roihuvuori kooli eeskujul kakskeelne klass eesti lastele. 2009.a sügisest on Helsingis juba 5 eesti-soome liitklassi. Eestis õpetatakse soome keelt paarikümnes gümnaasiumis valikainena. Kutsekoolides kuuluvad soome keele kursused peamiselt teeninduserialade õppekavadesse. Soome keelt ja kultuuri on võimalik õppida Tartu ja Tallinna ülikoolis.

Lisaks lähedastele ja väga mitmekülgsetele kahepoolsetele suhetele teevad Eesti ja Soome tihedat koostööd erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides. 

Tähtsamad lepingud 

Kahe riigi vaheline lepinguline baas on kaugelearenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest, alates 2004. a. 1. maist reguleerivad Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid ka ELi siseturu reeglid. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud 32 kahepoolset lepingut, millest olulisemad lepingud on järgmised (lepingute täisnimekiri on olemas välislepingute andmebaasis http://www.vm.ee/?q=et/node/4519 ):

• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 05.06.2007)
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (jõustus 23.12.2006)
• Sotsiaalkindlustuse kokkulepe (jõustus 01.11.06)
• Kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojektide kohta (jõustus 19.01.04)
• Piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe (jõustus 06.06.02)
• Kokkulepe ebaseaduslikult riiki saabunud ja riigis viibivate isikute tagasivõtmisest (jõustus 03.10.96)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 03.12.92)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Eksport jäi püsima suhteliselt kõrgele tasemele kuni aastani 2009, mil üldise majanduskriisi foonil langes Eesti kaubavahetus Soomega rohkem kui veerandi võrra. Juba 2008. aastal oli kaubandusbilanss üle mitme aasta väikeses ülejäägis, 2009. aastal oli kaubandusbilansi ülejääk juba märkimisväärne (2,2 mrd EEK).

Kui võrrelda 2009. ja 2008.a , siis on vähenenud Eesti-Soome kaubavahetuse kogukäive, eksport ja import. 2009.a oli kaubavahetuse käive Soomega 35,4 mrd EEK, mis moodustab 16,4% kogu Eesti kaubavahetusest. 2009.a oli Soome Eesti peamiseks ekspordipartneriks (18,8 mrd EEK, mis moodustab 18,6% Eesti koguekspordist) ning impordipartneriks (16,6 mrd EEK, mis moodustab 14,5% Eesti koguimpordist).

Tähtsamad ekspordiartiklid olid 2009. aastal:

• masinad ja seadmed – 25,6%
• muud tööstuskaubad – 12,7%
• metallid ja metallitooted – 10,7%

Tähtsamad impordiartiklid olid 2009.aastal:

• masinad ja seadmed – 26,3%
• metallid ja metallitooted – 11,6%
• keemiatooted – 8,2%

INVESTEERINGUD

Soome on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, otseinvesteeringuid on tehtud umbes 40 miljardi krooni ulatuses. Enim on investeeritud kinnisvarasse, aga ka tööstusesse, kaubandusse ja finantssektorisse. Endiselt on Eesti ettevõtete tegevus Soomes oluliselt tagasihoidlikum, Eesti kapitaliga ettevõtteid on registreeritud vähe. Siiski on märgata Eesti ettevõtete huvi kasvu Soome turu vastu.
31.12.09 seisuga oli Soomest Eestisse tehtud otseinvesteeringuid 40,4 mrd EEK ulatuses (osatähtsus kõikidest investeeringutest 22,9%). Eestist Soome oli 31.12.09 seisuga tehtud otseinvesteeringuid vaid 3,4 mrd EEKi ulatuses (osatähtsus kõikidest investeeringutest 4,8%).

KAUBANDUSÜHING JA KAUBANDUSKODA

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY, www.seky.fi), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine.

Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC, www.fecc.ee), mille eesmärk on vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest. Eesti saatkonna, Soome-Eesti Kaubanduskoja, EASi ja Soome kohalike tööstuskodade koostöös alustati 2007.a sügisel Eesti majandust tutvustavate seminaride sarja Verkotu Viroon. Seminare on läbi viidud Tamperes, Turus, Oulus ja Kotkas ja Helsingis, üritustesarja on plaanis jätkata ka teistes linnades.

TURISM

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. 2009.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 1,38 miljonit välisturisti, Soome turistide osakaal moodustas sellest 54%, st. Eestit külastas seega 2009. aastal enam kui 750 OOO Soome turisti.

Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks teguriks on ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal on vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestis veidi kasvanud just Eestit külastavate soomlaste arv, mis võib tuleneda pikemate ja kallimate välisreiside vahetamisest taskukohasemate lähireiside vastu. 

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Soome kultuurisuhted on väga tihedaid - vastastikku Eesti ja Soome kultuuri tutvustavate ürituste arv ning tase on märkimisväärne. 2008.a jooksul tähistati Soomes suurejooneliselt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Selleks koondati üritused ühise nimetaja alla ”Eesti tuleb külla”, mille raames viis saatkond Helsingis koostöös Tuglase seltsi, EAS-i, Eesti Instituudi ja Eesti Ühingute Liiduga läbi Eestit tutvustavaid üritusi läbi 9 Soome linnas. EV 90. aastapäeva üritustest “Eesti tuleb külla” kasvas välja noortele mõeldud projekt “Eesti käib koolis”. 2009. aastal toimus samuti mitmeid märkimisväärseid üritusi, jätkus üritustesari „Eesti kutsub küll“; mais 2009 toimusud Tartus ja Tartumaal üheksandad Soome päevad. 2009 jääb märgistama ka Imbi Paju filmi „Soome lahe õed“, mis esilinastus 2. 11. 2009 Helsinkis ja 3. 11. 2009 Tallinnas. Samuti väärib eraldi esile toomist 21.–22.11.09 Helsingis toimunud iga-aastane Eestit tutvustav üritus „Mardilaat”, mis on 26 aasta jooksul kasvanud üheks suuremaks Eesti maineürituseks Soomes. Laata külastas rekordiliselt üle 14 000 inimese, k.a. president Tarja Halonen.

Soome ja Eesti vahelise kultuuri- ja majandussuhete arendamisel, Soome riigi tutvustamisel Eestis, samuti soome keele õpetajate koolitamisel on suur tähtsus Soome Instituudil, mis tegutseb Soome Eesti instituudi sihtasutuse esindusena alates 1994. a. Soome Instituudil on osakonnad Tallinnas ja Tartus. Soome eesti kodanikkonna ja Soome-suunalise ettevõtluse toetamiseks sündis idee rajada Helsingisse Eesti maja, mis aitaks edendada Soome-Eesti kultuurisuhteid, turismi, kaubandus- ja majandussuhteid ning teadusalast koostööd, samuti tutvustada Eestit investeeringute sihtkohana. 26.02.10 toimus Suvilahtis Helsingi Eesti maja üürilepingu allakirjutamis-tseremoonia. Eesti maja (Viro-keskus) näol on tegemist nn uue põlvkonna Eesti majaga, mis koondab üheks tervikuks nii Eestit esitlevad (Eesti Instituut, Turismiarendus), eksporti edendavad ja investeeringuid hankivad (EAS) kui ka estofiiliat edendavad ning sisserändajate kohanemist toetavad (Tuglase selts) funktsioonid.

2011.a on Tallinn ja Turu Euroopa kultuuripealinnad.