Eesti
English Suomi
Äriinfo »

Soome Vabariik - VI PRAKTILINE INFO

04.09.2014

1. Ärikultuur

Soome üldine ärikultuur ei erine kindlasti oluliselt teiste Põhjamaade omast, kuid mõned soomlasi kõige enam iseloomustavad asjaolud võiks siinkohal välja tuua.

Soomlased peavad üldiselt kokkulepetest kinni. Kohtumistele tullakse õigel ajal või tihti isegi varem. Kõige mugavam asjaajamise viis on e-kirja teel, sellele vastatakse peaaegu alati ja üsna kiiresti. Kogu asjaajamine on tavaliselt meeldiv ja efektiivne.

Samas on tüüpiline, et otsuste vastuvõtmisele eelneb pikk arutlemine ja kaalutlemine, kõigis olulisemates küsimustes töötatakse välja strateegiaid. Väga palju on nõupidamisi ja raportite koostamist. See teeb asjaajamise mõnikord aeganõudvaks nii riigiasutuste kui suuremate ettevõtete ja organisatsioonidega. Info kättesaamine ei ole raske, kuid tihti tegelevad töötajad vaid kitsa töölõiguga ja seetõttu peab õige inimeseni jõudmiseks aega varuma.

Soomlaste tööpäev algab ja lõpeb reeglina varem kui Eestis. Tavaline tööpäeva kestus on näiteks 7-16 või 7.30-16. Seetõttu algab ka lõunaaeg, sealhulgas ärilõunad, meie jaoks harjumatult vara – kl 12 või isegi 11.30. Ärilõunad on väga levinud.

Kindlasti tuleb veel praegugi Soomes ette umbusklikku suhtumist eestlastesse. Kui 1990-tel aastatel oli paljude soomlaste suhtumine eestlastesse suisa negatiivne, tüüpilist eestlast peeti kurjategijaks (milleks andsid tihti põhjust ka Soomes tegutsevad eestlased ise), siis praeguseks on olukord väga palju muutunud ja enamasti on suhtumine väga sõbralik. Siiski ei võeta alati positiivselt vastu Eesti ettevõtet kui konkurenti, veelgi enam – Eesti ettevõtet kui Soome omast edukamat. On täiesti olemas ka tõenäosus, et satute kokku ettevõtjaga, kellel on negatiivseid kogemusi (näiteks lepingutest mitte kinnipidamist, pettusi) mõne Eesti ettevõttega. Kuigi see võib olla 10 aasta tagune kogemus, suhtutakse Teisse sel juhul suurema umbusuga. Samas on isiklike kontaktide loomine eestlaste ja soomlaste vahel tavaliselt väga edukas – vennasrahva tunne ja sarnane keel aitavad kindlasti kaasa. Seetõttu on kindlasti taibukas enne Soome turule tulekut müügistrateegia ja oma toote eelised hästi läbi mõelda ning kohapeal partneritega isiklikke kontakte luua. Suhtlemisel eelistavad soomlased kasutada sina-vormi, tihti isegi esmakohtumisel.

2. Pangandus ja teenindus

Pangaarve avamine Soomes on küllaltki aeganõudev ja võib välismaalasele isegi probleemiks osutuda. Eraisiku puhul nõutakse arve avamisel tõendust sissetulekute kohta Soomes (tööleping, tõend töökohast). Üldiselt töötavad pankade nagu paljude muudegi ettevõtete teenindajad aeglaselt, tunnevad enamasti vaid oma töölõiku ja ka bürokraatia on suhteliselt suur. Siiski on kõik teenindajad väga sõbralikud ja vastutulelikud ning aitavad teid meelsasti.

Vastupidiselt paljude eestlaste eelarvamusele ei ole Soomes e-pangandus nii arenenud kui meil, kuid seda kasutatakse siiski üha rohkem. Pangakaardid on väga levinud ning Soome suurematel pankadel on ühised Otto-märgistusega automaadid, kust raha väljavõtmine on tasuta. 2008. aastal on lisandunud uued automaatide ketid Nosto ja Anna, kust raha väljavõtmine võib olla tasuline. Väga levinud on kaardimaksed ja enamasti saab tasuda ka välismaise deebet- ja krediitkaardiga. Pangateenused (arve hooldus, pangaülekanded) on väga odavad või hoopis tasuta. Muud teenused (juuksur, sportimine jne) on aga Eestiga võrreldes väga kallid.
Teenindusettevõtted ja pangad on tavaliselt avatud kl 9-16. Laupäeval ja pühapäeval on pangad suletud.

Poed on lahti kauem, tavaliselt 9-20, toidupoed 7-20 või 7-21. Laupäeval ja pühapäeval on tööajad lühemad, riigipühadel on enamik kauplusi suletud.

1. Telekommunikatsioon

Soome maakood on 358. Helsingi kood on 9. Riigisiseselt helistades tuleb nii laua- kui mobiiltelefoni numbri ette võtta ka 0.

Soome on mobiiltelefonide kasutamisel maailmas esimeste hulgas, neid kasutatakse kindlasti rohkem kui lauatelefone. Samuti on Interneti kasutamine väga levinud ja kõige mugavam ongi infot leida Internetist (tihti on küll vaja soome keele oskust).

2. Riigipühad

Mitmed pühad, mida meie tähistame kindlal kuupäeval (jaanipäev, hingede ehk pühakute päev) on Soomes liikuvad pühad ja viidud alati laupäevale.

1. jaanuar Uusaasta (Uudenvuoden päivä)
6. jaanuar Kolmekuningapäev (Loppiainen)
Liikuv püha Suur Reede (Pitkäperjantai)
Liikuv püha 1. ja 2. Lihavõttepüha (Pääsiäinen)
1. mai Volbripäev (Vappu)
Liikuv püha Taevaminemise püha (Helatorstai)
Liikuv püha Nelipüha (Helluntai)
Liikuv püha Jaanipäev (Juhannus)
Liikuv püha Pühakute päev (Pyhäinpäivä)
6. detsember Iseseisvuspäev (Itsenäisyyspäivä)
24.-26. detsember Jõululaupäev ja Jõulupühad (Jouluaatto ja Joulupäivä)
 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee