Eesti
English Suomi
Äriinfo »

Soome Vabariik - V TURULE SISENEMINE

04.09.2014

Vaatamata asjaolule, et Soome on meile lähedane nii geograafiliselt kui kultuuriliselt ning mõlema riigi kuulumine Euroopa Liitu on kõrvaldanud äritegevuselt otsesed takistused, ei ole Eesti ettevõtted naaberturul eriti kanda kinnitanud. Märkimisväärne eestlaste tegevus toimub vaid ehitus- ja kinnisvarasektoris. Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks on väljaarenenud turul kindlasti raskem oma tootele vaba nišši leida. Teiseks on soomlased üsna nõudlikud kvaliteedi suhtes, nii et pelgalt madala hinna pärast nad kaupa osta ei pruugi. Seniajani – kuigi järjest vähem -, võib kohata ka umbusku eestlaste suhtes (petised, kehv kvaliteet vm). Soome turule pürgijat võib samuti kohutada pikk aeg tulemuse saavutamiseks. Soomlased on lojaalsed olemasolevale äripartnerile ning isegi paremate tingimuste pakkumise korral peate neid oma eelistes pikalt veenma, enne kui nad nõustuvad koostööpartnerit vahetama.

Kuigi Soome on Eestile üks suuremaid eksporditurge, on info Soome äritingimustest lünklikum, kui seda võiks ekspordinumbrite põhjal eeldada, ja vahel ka puudulikum, kui eeldavad ettevõtjad ise. Põhjuseks võib pidada asjaolu, et suurem osa Eesti ekspordist Soome on nn “passiivne” eksport. Sageli on Eesti eksport Soome tingitud eelkõige Soome ettevõtete huvist leida Eestist teatud kaupade või allhanke teenuse müüja. Samuti on Eesti ekspordis Soome märkimisväärne osa Soome ettevõtete tütarettevõtetel, kelle arendus- ja turundusstrateegiad on pandud paika Soome peakorterites.

Traditsioonilistest sektoritest võiks Eesti ettevõtetele Soomes enim huvi pakkuda masinaehitus (ka allhange, näiteks keerulisemate komponentide valmistamine) ning mööbli või sisustuslahenduste ja –toodete müük. Perspektiivsed tulevikualad Soomes on nn targad tehnoloogiad ja lahendused, eriti keskkonna ja energeetika vallas. Soomlased ise peavad perspektiivseks puhas- (cleantech) ja biotehnoloogiate arendamist, sel alal oleks kindlasti võimalik leida koostööpartnereid. Kuna üheks suuremaks väljakutseks lähiaastail saab elanikkonna kiire vananemine, kasvab tulevikus oluliselt vajadus eakatele inimestele suunatud teenuste järele.

1. Infoallikad ja partnerite leidmine

Võimalused partneri leidmiseks varieeruvad nii ettevõtte suurusest kui ka toote eripärast lähtuvalt. Üldjuhul kehtib reegel, et mida laiemale tarbijaskonnale kaup on määratud, seda rohkem on erinevaid vahenduslülisid enne toote lõpptarjani jõudmist ja vastupidi – mida spetsiifilisem toode, seda suurema tõenäosusega osutuvad efektiivseks otsekontaktid selle lõppkasutajaga. Kaupu saab Soomes müüa kas läbi maaletoojate/hulgimüüjate või müües otse jaemüüjatele. Soomes puudub keskne impordiorganisatsioon nagu on mitmetes riikides importnõukogu või impordi keskliit. Seetõttu on kõige otstarbekam otsida tarbekaupade puhul koostööpartnerit erinevate müüjate organisatsioonide kaudu. Enamik väliskaubandusega tegelevaid kaubaagente on Soome Väliskaubandusagentide Liidu liikmed.

1.1. Eesti organisatsioonid

Eestis on mitmeid organisatsioone, mis tegelevad ekspordi arendamisega. Siinkohal tahaks soovitada Eesti ettevõtetele rohkem julgust nimetatud organisatsioonidega kontakteerumisel, sest nagu nähtub senisest praktikast, puudub paljudel ettevõtetel ülevaade nende organisatsioonide poolt pakutavatest teenustest. Allpool nimetatud organisatsioonidele edastatakse ka Eesti Vabariigi Helsingi Suursaatkonnale laekuvad kaupade ja teenuste ostusoovid ja seega on nad üheks võimalikuks allikaks koostöökontaktide leidmisel.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS
EAS avas kevadel 2002 Helsingis oma esinduse, esindajana töötab Valdar Liive (e-mail: helsinki@eas.ee). Ekspordivõimaluste leidmiseks tasub kontakteeruda EAS-iga ka otse Tallinnas. Eelkõige on see soovitatav nende ettevõtete puhul, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole ka kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt on võimalik lisaks infole sihtturu kohta saada ka konsultatsiooni ning küsida infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS kodulehel www.eas.ee leidub andmebaas Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmebaasi, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel.

Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC Eesti
Sarnaselt EAS-le võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot antud organisatsioonilt www.icc-estonia.ee, kellel on koostöökontaktid mitmete sõsarorganisatsioonidega välisriikides. Rahvusvahelise Kaubanduskoja poolt osutatavate teenuste hulka kuulub konsultatsioon ja info vahendamine, seminaride ja kontaktürituste korraldamine ning koostööpakkumiste vahendamine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Lisaks muule tegevusele peab Kaubandus-Tööstuskoda www.koda.ee Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisfirmade andmekogusid. Kaubandus-tööstuskoda avaldab koostöös EAS-iga ka iga-aastaselt Eesti ekspordikataloogi, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel.

Eesti erialaliidud
Kuigi erinevate erialaliitude struktuur, eesmärgipüstitus ja tegutsemisaktiivsus on erinevad, on võimalike koostöökontaktide kohta soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Erialaliitudele vahendatakse saatkondadele laekuvaid vastava valdkonna koostöösoove, samuti on erialaliitude vahendusel võimalik saada kontakti Soome vastava erialaliidu ja selle liikmes ettevõtetega.

Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis
Info ja kontaktide saamiseks saab pöörduda Eesti Vabariigi Helsingi Suursaatkonna www.estemb.fi poole. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub saatkonna või välisministeeriumi poole pöörduda spetsiifilisemate küsimustega ja konkreetsete probleemidega, mis on turul tegutsedes tekkinud. Samuti tasub teatada kõigist ebavõrdse kohtlemise juhtudest ametivõimude poolt.

1.2. Soome organisatsioonid

Soome Vabariigi Tallinna Suursaatkond ja Finpro
Traditsiooniliselt tegelevad Soome Vabariigi Tallinna Suursaatkond ja FINPRO Soome ekspordi edendamisega ja reeglina Eesti ettevõtetele ekspordiabi ei osuta. Siiski on teatud juhtudel võimalik saada nende institutsioonide kaudu infot ja leida koostööpartnereid. Tuleb arvestada, et suursaatkonna majandusdiplomaat tegeleb reeglina üldmajandusküsimustega, ettevõtete info aga liigub rohkem FINPRO kaudu.
www.finland.ee
www.finpro.fi

Soome kaubanduskojad
Soomes on olemas Keskkaubanduskoda (Keskuskauppakamari
http://www.keskuskauppakamari.fi) ja piirkondlikud kaubanduskojad (http://www.kauppakamari.fi). Kui on soov leida koostööpartnerit või alustada ettevõtlusega kindlas Soome piirkonnas, siis tasuks pöörduda piirkondliku kaubanduskoja poole.

Maakondlikud ELY-keskused ja linnade ettevõtlusametid
Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel tasuks ühendust võtta vastava maakondliku ELY -keskusega (kontaktid: http://www.ely-keskus.fi/fi/Sivut/default.aspx), mis tegelevad ettevõtete nõustamisega alates asutamisest, äriplaanist, finantside leidmisest kuni tööjõuteenusteni välja. Enamasti on nõustamine tasuta.
Linnadel on tihti olemas ka oma ettevõtlusametid, mis samamoodi tasuta ettevõtteid nõustavad. Helsingis on vastav organisatsioon YritysHelsinki (www.yrityshelsinki.fi), kus on võimalik saada ka eestikeelset nõustamist (Toivo Utso, +358 9 310 32628).

Erialaliidud
Spetsiifilist iseloomu omava toodangu, samuti tooraine ja pooltoodete puhul on ostja leidmiseks kõige parem kasutada erialaliitude abi. Soomes on väga palju erialaliite, kuid tihti võib nende nimi olla ekslik, sest paljud liidud on tegelikult valdkonna töötajate liidud ehk ametühingud.
Tööandjate ja tootjate erialaliitude kontaktid asuvad lingi all: Kasulikke kontakte.

1.3. Andmebaasid ja kataloogid

Müügivõimaluste otsimisel on esimeseks võimaluseks tutvumine olemasoleva info ja andmekogudega Soome kohta. Aja jooksul on loodud ka mitmeid eestikeelseid ülevaateid ja andmekogusid. Ekspordi ettevalmistamise üheks faasiks on sihtturu kohta ülevaate saamine, milleks on järgnevad Eesti organisatsioonide ülevaated Soome äritingimuste kohta:

  1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse infobaas: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisriikid...
  2. Välisministeeriumi äridiplomaatia alane info ja maaülevaated eksportöörile: /?q=taxonomy/term/244

Muudest internetis leiduvatest ülevaadetest võib soovitada tutvuda:

  1. US Helsingi saatkonna poolt koostatud Soome äritingimuste ülevaade (http://export.gov/finland/)
  2. Käsiraamat "Contact Finland" (http://www.contactfinland.fi/).
  3. Äriinfo: www.yrityssuomi.fi

Erinevaid katalooge annavad välja nii ekspordi- kui ka impordiorganisatsioonid, kaubanduskojad ja erialaliidud. Kasutatavad on ka erinevad ärikataloogid. Katalooge on nii raamatutena, CD-na kui ka internetipõhistena. Kataloogide kohta tasub küsida nii ekspordi arendamise organisatsioonidest kui ka saatkonnast. Internetist võib leida järgmisi ärakatalooge:
http://www.020202.fi
http://www.yritystele.fi
http://www.suomenyritykset.fi
http://keltaisetsivut.eniro.fi

Koostööpartneri võib leida ka vastavate tasuliste andmebaaside kaudu. Üks tasulisi andmebaase on Helsingi Maailmakaubanduskeskuses (WTC Helsinki).

WORLD TRADE CENTER HELSINKI: http://www.wtc.fi

1.4. Messid ja näitused

Üheks parimaks võimaluseks koostöökontaktide loomisel ja oma kaubale müügivõimaluste leidmisel on messidel ja näitustel osalemine. Sõltuvalt tootest ja huvist ei pea ettevõte ise olema esindatud väljapanekuga, vaid kontakte võib leida ka vastavaid messe külastades, mis tuleb odavam. Soome messikeskused on ühinenud Messikorraldajate liitu (Messujärjestäjien Unioni). Suurimaks messikorraldajaks on Suomen Messut, kes on Helsingi messikeskuse omanikuks. Oma messikeskused asuvad ka teistes suuremates keskustes. Kontaktid vt. Kasulikke kontakte.

Soomes toimuvatest messidest toetab Eesti riik iga-aastast Helsingi turismimessi ja Helsingis toimuvat elektroonikamessi ELKOM. Eksporditoetust on antud Masinatööstuse Liidule osalemaks iga-aastasel Tampere allhankemessil.

1.5. Riigihanked (avalikud hanked)

Üheks võimalikuks turustuskanaliks on müük avalikule sektorile ja osalemine riigihanke konkurssidel.

Riiklikult avalikustatakse Soome avalikud hanked Töö- ja Majandusministeeriumi infosüsteemis HILMA:http://www.hankintailmoitukset.fi/fi/ , samuti avalikustatakse avalikke hankeid Euroopa Liidu vastavas väljaandes. Riigihangete kohta saab infot ka 6 korda aastas ilmuvast väljaandest HankintaINFO. Rohkesti infot avalike hangete kohta leidub riigihangete infokeskuse kodulehel:http://www.hankinnat.fi/fi/Sivut/default.aspx , samuti leidub kasulikku teavet riigi ühishankeettevõtte Hansel OY kodulehel http://www.hansel.fi/fi.

 

2. Tollipoliitika

Kuna Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmed, siis kehtib meil Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika. Sellest tulenevalt ei rakendata Eesti päritolu kaupadele impordi- ega ekspordimakse.

Kooskõlas tollikoodeksi artiklitega 166-181 on Soomes asutatud 2 vabasadamat (vapaa-satama) - Helsingi ja Hanko - ning mitmeid vabatsoone (vapaa-alue), millest tuntuim on Lappeenranna vabatsoon.

Soome puhul tuleb arvestada Ahvenamaa maakonna eristaatust. Kuigi Ahvenamaa kuulub Euroopa Liidu tolliruumi, ei laiene Ahvenamaale Euroopa Liidu käibe- ja aktsiisimaksude direktiivid ehk Ahvenamaa asub väljaspool Euroopa Liidu maksuruumi. Kuigi Ahvenamaa tollipiirkond on Soome tolliruumi üks osa, kus kehtib sama tollikorraldus, tuleb kaupade liikumisel Ahvenamaa ja muu Euroopa Liidu vahel arvestada maksupiiri ületamisega koos sellest tulenevate deklareerimiskohustustega.

Tolliformaalsuste korral on võimalike komplikatsioonide vältimiseks soovitav eelnevalt konsulteerida Soome Tolliametiga (Tullihallitus www.tulli.fi). Tolliameti nõustamisteenus vastab nii kirjalikele kui ka suulistele tollikorraldust ja formaalsusi puudutavatele küsimustele. Reeglina on võimalik infot saada soome, rootsi või inglise keeles, harvemini ka muudes keeltes. Kuigi suulise järelepärimise korral on võimalik esitada koheselt lisaküsimusi, tuleks eelistada kirjalikku järelepärimist, kuna see aitab tavaliselt vähendada ohtu, et võõrkeelest tulenevalt on esinenud küsimusele vastamisel vääritimõistmisi.

Arvestada tuleb, et tolli nõustamisteenus annab konsultatsiooni, kuid see ei ole siduv Tolliametile. Tolliameti siduva tariifi-, päritolu- või eelotsuse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus Tolliametile.

3. Nõuded kaupadele

Kaupade eksportimisel Soome tuleb lisaks Euroopa Liidu standarditele järgida ka Soomes kehtivaid standardeid, mis võivad kohati olla kõrgemad Euroopa Liidu poolt kehtestatutest. Kohustuslikult peavad vastama Soomes kehtivatele standarditele näiteks elektriseadmed, masinad ja mänguasjad. Ka toodete osas, mille vastavus Soome standarditele ei ole kohustuslik, on soovitav vastava sertifikaadi olemasolu. Näiteks toob sertifitseerimata ehitusmaterjalide kasutamine kaasa hilisemad kõrgemad kindlustusmaksed.

Standardiseerimist korraldavaks institutsiooniks Soomes on Soome Standardiseerimisliit SFS (Suomen Standardisoimisliitto SFS rywww.sfs.fi ). Sertifitseerimist korraldab SFS hallatav ettevõte SFS-Sertifiointi Oy.

Kauba markeerimine ja infoga varustamine peab vastama toote ohutuse seadusele (tuoteturvallisuuslaki 914/1986) ja mänguasja ohutuse seadusele (laki lelujen turvallisuudesta 287/1997). Jaemüügis olev kaup peab olema varustatud infoga kauba nimetuse, valmistaja ja kauba mahu või kaalu kohta. Teatud kaubad peavad olema samuti varustatud hooldus- ja kasutusjuhenditega ning hoiatusega võimalike ohtude kohta. Jaemüügis olevad toiduained peavad olema varustatud infoga valmistaja, importööri, kauba kaalu või mahu ja viimase soovitava tarbimiskuupäevaga kohta. Kiirestiriknevad ja lastele mõeldud toiduained peavad olema varustatud hoidmisjuhendiga.

Kauba puhul tuleb arvestada tarbijakaitseseaduses (kuluttajansuojalaki 38/1978) sätestatud nõuete ja tingimustega.
 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee