Eesti
English Suomi
Äriinfo »

Soome Vabariik - IV ÄRIKESKKOND

04.09.2014

1. Töö- ja elamisload

Euroopa Liidu liikmesriikide ning Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi kodanikud võivad Soomes töötada, omamata tööluba. Teiste riikide kodanikud peavad taotlema tööloa.

Euroopa Liidu kodanikud võivad Soomes elada ja töötada ilma elukohta registreerimata kuni kolm kuud. Seejärel tuleb kohalikus politseijaoskonnas registreerida oma elamisõigus Soomes ning kanda enda ja oma elukoha andmed Rahvastikuregistrisse (Maistraatti). Tuleks meeles pidada, et registreerides oma alaliseks elukohaks Soomes asuva elamispinna, tuleb teatada ka Eesti Rahvastikuregistrisse oma lahkumisest Eesti elukohast. Ettevõtlusega võib Soomes tegeleda ka alaliselt Eestis elav inimene.

Täiendav teave:

Soome Tööministeerium
www.maistraatti.fi
www.infopankki.fi - Soome elama asujate infolehekülg paljudes keeltes, sh eesti keeles
Soome Ettevõtluse Keskliit
Soome Ametiühingute Keskliit
Soome Tööturu Infokeskus
Soome Välismaalaste Amet

2. Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine

Soomes on järgmised ettevõtlusvormid:

  • füüsilisest isikust ettevõtja;
  • aktsiaselts;
  • täisühing;
  • usaldusühing;
  • välismaise äriühingu filiaal.

Üksikasjalik kirjeldus ettevõtlusvormidest, ettevõtte asutamisest, muudatustest ja lõpetamisest Soomes leitav Patendi- ja Registriameti kodulehel: www.prh.fi. Leheküljel on kättesaadavad ka asutamisdokumentide blanketid ja nende täitmise juhised. Inglisekeelset infot on ka organisatsiooni Enterprise Finland leheküljel www.enterprisefinland.fi.

Ettevõte võib ühe blanketiga taotleda registreerimist Registri- ja Patendiameti äriregistris ning Maksuametis (ka seal on mitu erinevat registrit – käibemaksukohuslaste, ettemaksu-, tööandjaregister). Kui esitatud on korrektsed dokumendid, on registreerimisaeg umbes 10 päeva. Registreerimisavalduse ja dokumendid võib esitada:

  • Patendi- ja Registriametisse (Patentti- ja Rekisterihallitus - PRH);
  • Maksuametisse (Verovirasto);
  • ELY-Keskusesse (15 regionaalset ettevõtluse arendamise keskust – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus);
  • Rahvastikuregister (Maistraati).

Füüsilisest isikust ettevõtja (yksityinen elinkeinonharjoittaja)

Füüsilisest isikust ettevõtjana võib ilma tegutsemisloata tegutseda füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majandusruumi (EEA) resident. Kodakondsus ei ole äri alustamise seisukohast määrav.

Äritegevuse alustamine tuleb registreerida Soome Patendi- ja Registriameti äriregistris kindlasti vaid järgmistel juhtudel: 1) kui tegevusala nõuab litsentsi; 2) kui ettevõtjal on püsiv tegevuskoht või 3) kui ettevõtja kasutab palgalist tööjõudu. Ka muudel juhtudel võib oma tegevuse registreerida. Registreerimistasu on 65 eurot. Registriametis ei pea tegevust registreerima talupidajad ja kalastajad.

Juhul kui isik resideerib alaliselt väljaspool EEA-d, peab ta taotlema tegutsemisloa Patendi- ja Registriametist ning tal peab olema EEA-s alaliselt resideeriv esindaja, kes on samuti kantud PRH-sse.

Aktsiaselts (Osakeyhtiö)

01.09.2006 jõustus Soomes uus Aktsiaseltsiseadus (Osakeyhtiölaki, tekst kättesaadav leheküljel http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2006/20060624), mis muutis mitmeid aktsiaseltsi asutamise ja tegutsemise sätteid võrreldes varasemaga lihtsamaks ja vabamaks.

Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu isikut (=osanikku – uues seaduses ei ole enam asutaja mõistet), kelle puhul ei ole enam mingeid alalise elukoha nõudeid. Seltsid jagunevad era- ja avalikeks aktsiaseltsideks. Eraaktsiaseltsi aktsiad ei ole väärtpaberituru seaduse kohaselt vabalt kaubeldavad. Minimaalne aktsiakapital eraaktsiaseltsi puhul on 2500 eurot ja avaliku aktsiaseltsi puhul 80 000 eurot.

Aktsiaseltsi asutamiseks peavad osanikud sõlmima asutamislepingu, mille allkirjastavad kõik osanikud. Asutamislepingus peab sisalduma:

  1. lepingu kuupäev
  2. kõigi osanike nimed, registri- või isikukoodid (välismaalase puhul sünniaeg) ja nende poolt märgitud aktsiate arv;
  3. sissemaks aktsiakapitali iga aktsia pealt (märkimishind);
  4. aktsiate märkimise ja tasumise periood;
  5. ühingu juhatuse liikmed;
  6. ühingu audiitor(id);
  7. nende olemasolul tegevdirektori ja nõukogu liikmed.

Asutamislepingus või selle lisas tuleb kirjeldada ka ühingu organisatsiooni:

  1. ühingu nimi (võib olla paralleelselt maksimaalselt kolm eri keeltes varianti);
  2. tegutsemiskoht (vald – kunta);
  3. tegevusala(d)
  4. aktsiate nimiväärtus, kui see on määratud (nimiväärtus ei ole kohustuslik).
    Samas tuleb määratleda ka majandusaasta.

Enne tegevuse alustamist tuleb aktsiaselts registreerida äriregistris kolme kuu jooksul alates asutamislepingu sõlmimisest. Aktsiaseltsi asutamiskuupäevaks loetakse registreerimiskuupäeva. Registreerimise hetkeks peab kõigi aktsiate eest olema tasutud (nimiväärtuse puhul vähemalt selle ulatuses). Registreerimistasu on 350 eurot.

Aktsiaseltsi registreerimiseks tuleb esitada taotlus (vorm ja selle täitmise juhised leitavad: www.prh.fi). Registreerimistaotlus allkirjastatakse ühe juhatuse liikme või tema volitatud esindaja poolt. Taotlusele lisatakse:

  1. asutamislepingu originaal;
  2. tõend registreerimismaksu tasumise kohta.

Vajadusel lisatakse veel järgmised dokumendid:

  1. juhatuse liikmete ja (olemasolul) tegevdirektori kinnitus selle kohta, et ühingu asutamisel on järgitud Aktsiaseltsiseaduse sätteid;
  2. kinnitatud koopia juhatuse koosoleku protokollist (kui sellel on valitud juhatuse või nõukogu esimees või otsustatud esindusõigus – NB! Need asjad võivad olla määratletud ka asutamislepingus);
  3. audiitori tõendus, kui aktsiate eest on makstud muul viisil kui rahaline sissemakse;
  4. välismaalasest osaniku puhul kinnitatud koopia passist või registri
  5. volitatud isiku puhul volitus.

Juhtimine

Aktsiaseltsil peab olema 1-5 liikmeline juhatus (hallitus), mis vastutab seltsi juhtimise ja asjakohase tegevuse eest ning esindab seltsi. Juhatuse liikmete valimist määratlevad olulisemad seadusesätted:

  • Kui liikmeid on mitu, tuleb valida ka juhatuse esimees.
  • Kui juhatusel on alla kolme liikme, peab lisaks olema valitud vähemalt 1 asendusliige.
  • Vähemalt ühe juhatuse liikme elukoht peab olema Euroopa Majandusruumi riikides. Vastasel korral tuleb taotleda eriluba Patendi- ja Registriametist.
  • Juhatuse liikmed valib üldkoosolek, kui pole kokku lepitud teisiti.
  • Kinnise aktsiaseltsi juhatuse liikme tegevusaeg on määratlemata, kuid avaliku aktsiaseltsi juhatuse liikme tegevusaja kestvus on kahe korralise üldkoosoleku vaheline aeg.

Lisaks võib seltsil olla ka:

  • vähemalt 3-liimeline nõukogu (hallintoneuvosto) ja/või
  • tegevdirektor (toimitusjohtaja), kelle elukoht peab olema Euroopa Majandusruumis, kui Patendi- ja Registriametist ei ole saadud luba kolmanda riigi isiku määramiseks.

Kui tegevdirektori ega mitte ühegi juhatuse liikme alaline elukoht ei ole Euroopa Majandusruumis, siis peab olema registrisse kantud Soomes alaliselt elav ühingu esindaja.

Täis- ja usaldusühing (avoin yhtiö ja kommandiittiyhtiö)

Täis- ja usaldusühingu puhul on vastutus sätestatud analoogiliselt Eestis kehtivale. Ühingul peab olema vähemalt 2 asutajat, kellest vähemalt 1 peab olema EEA resident. Kui ükski asutajatest ei ole EEA resident, on ühingu asutamiseks vaja taotleda Patendi- ja Registriameti luba.

Kui täis- või usaldusühingu ükski partner ei resideeri alaliselt Soomes või ei ole Soomes asutatud, peab tal olema Soomes alaliselt resideeriv volitatud esindaja. Esindaja nimele saadetakse kõik ettevõtet puudutavad ametlikud teated. Esindaja peab olema kantud äriregistrisse.

Täis- või usaldusühing peab olema kantud äriregistrisse enne äritegevuse alustamist. Avaldus äriregistrisse kandmiseks peab olema esitatud kahes eksemplaris soome või rootsi keeles. Registreerimistasu on 155 eurot. Avalduse peab allkirjastama täisühingu puhul üks partneritest või tema volitatud esindaja ning usaldusühingu puhul üks vastutavatest partneritest või tema volitatud esindaja.

Avaldusele tuleb lisada ühingu asutamisleping, mis peab kindlasti sisaldama järgmisi komponente:

  1. ühingu ärinimi;
  2. põhikirjaline asukoht (omavalitsus, kelle haldusterritooriumil asub peamine tegutsemiskoht);
  3. ühingu tegevusala(d);
  4. partnerite täisnimed koos kodakondsuse ja resideerimiskohtadega, usaldusühingu puhul näidatakse ära täis- ja piiratud vastutusega partnerid;
  5. usaldusühingu piiratud vastutusega partnerite osaluse suurus rahalises väärtuses;
  6. asutamislepingu kuupäev;
  7. partnerite allkirjad.

Soovitav, aga mitte kohustuslik on asutamislepingus kokku leppida ka näiteks järgmised asjaolud: kes on volitatud ühingu nimel alla kirjutama; kui ühingul on tegevdirektor, siis märge tegevdirektori valimise kohta; eelarveaasta; audiitorite arv; ühingust lahkumise põhimõtted jm.

Äriühingu filiaal

Välisriigi juriidiline isik võib asutada Soomes filiaali, mis tuleb registreerida Patendi- ja Registriametis. Kui välisriigi juriidiline isik on registreeritud väljaspool EEA-d, tuleb filiaali asutamiseks taotleda luba Patendi- ja Registriametist. Vabas vormis taotlus peab sisaldama:

  1. juriidilise isiku nime ja asukohta (k.a. riik);
  2. kinnitust, et juriidilise isiku eesmärk on filiaali asutamine Soomes;
  3. põhjendust loa taotlemisele;
  4. taotleja või selle esindaja kontaktandmeid.

Taotlusele tuleb lisada:

  1. tunnistus selle kohta, et juriidiline isik tegeleb äriga (registreerimistunnistus, koopia põhikirjast) koos soome- või rootsikeelse tõlkega;
  2. tunnistus filiaali asutamise kohta.

Filiaali registreerimise taotlusele tuleb lisada:

  1. tunnistus filiaali asutamise kohta (näiteks juhatuse koosoleku protokoll);
  2. tunnistus esindaja määramise kohta (näiteks juhatuse koosoleku protokoll);
  3. registri väljavõte juriidilise isiku olemasolu kohta;
  4. soome- või rootsikeelne tõlge juriidilise isiku põhikirjast ja asutamisdokumentidest;
  5. garantii filiaali nimel allakirjutamise õiguse kohta ja õiguste ulatus;
  6. Patendi- ja Registriameti asutamisluba;
  7. Kui registrisse märgitud ühingu esindaja ei ole Soome elanik, siis kinnitatud koopia tema passist;
  8. muud dokumendid sõltuvalt konkreetsest juhtumist.

Täiendav info:

PATENDI- JA REGISTRIAMET
Patentti- ja rekisterihallitus
Kaupparekisteri
http://www.prh.fi

Igas Soome maakonnas on ettevõtteid abistavad ELY-Keskused (Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskukset), mis nõustavad ja abistavad nii ettevõtte asutamisel kui ka olemasolevaid ettevõtteid – näiteks tööjõu-, rahvusvahelistumise ja muudes küsimustes. Samuti saab keskuste kaudu taotleda erinevaid rahalisi (ka EL) toetusi, seda muidugi juhul, kui ettevõte on registreeritud Soomes.
Keskuste kontaktid ja info tegevuse kohta: http://www.ely-keskus.fi/fi/Sivut/default.aspx

Suurinvesteeringu puhul on soovitav võtta ühendust INVEST IN FINLAND bürooga, mis teenindab välisinvestoreid.

INVEST IN FINLAND
Kaivokatu 8
FI-00100 Helsinki
Tel.: +358 10 773 0300
Faks: +358 10 773 0301
info@investinfinland.fi
http://www.investinfinland.fi

3. Litsentsid ja tegevusload

Välisinvesteeringute piirangud

Välisinvesteeringute piirangud on Soomes minimaalsed ja reeglina koheldakse välismaised investoreid samaväärselt kodumaiste investoritega. Siiski esinevad teatud valdkondades piirangud, kus on vajalik taotleda täiendav luba investeerimiseks. Panga või muu finantsasutuse asutamiseks tuleb taotleda luba rahandusministeeriumist. Analoogselt on reguleeritud välismaiste kindlustusseltside seadusega (laki ulkomaisista vakuutusyhtiöistä) kindlustusseltside tegevus, milleks on vajalik sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi litsents. Sama piirang kehtib lisaks veel maavarade kaevandamisel, kus kaevandamisseaduse (kaivoslaki) kohaselt on nõutav litsents kaubandus- ja tööstusministeeriumist.

Piiratud on välismaalaste õigus osta kinnisvara piiri- või kaitsealadel. Piiratud on kinnisvara omandamine ja ettevõtlusega tegelemine Ahvenamaal, mille suhtes kehtivad erireeglid.

Läänivalitsuse poolt väljastatavad tegevusload

Enamik litsentse (tegevuslubasid) väljastatakse läänivalitsuse poolt. Lisaks läänivalitsustele väljastavad teatud tegevuslubasid ka kohalikud omavalitsused ja riiklikud institutsioonid (politsei, tuletõrje, ehitus- ja tööohutuse inspektsioonid jne).

Läänivalitsuse poolt väljastatavad tegevusload on:

  1. liikluse alal:
    a. autokoolid ja sellega seotud tegevusalad;
    b. ühiskondlik transport;
    c. kaubavedu;
    d. muud liiklusega seotud tegevusalad
  2. vedelkütust (vedelgaas, masuut jne) kasutavad katlamajad ja nende seadmed;
  3. sotsiaal- ja tervishoiu alal:
    a. teatud meditsiiniteenused;
    b. alkoholi jaemüük (ka ajutine);
  4. relvade ja lõhkeainete müük;
  5. kinnisvarateenused;
  6. turvateenused;
  7. loomkatsed;
  8. eradetektiiviteenused

Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad tegevusload

  1. koolid;
  2. laste- ja vanurite päevakodud ja muud analoogsed institutsioonid;
  3. juuksurid, kosmeetikud ja muud analoogsed elukutsed;
  4. spordisaalid ja ujulad;
  5. vaba aja veetmine (konverentsid, majutus jne);
  6. avalikud saunad ja ujumiskohad.

Luba toiduainete käitlemiseks

Käitlemiseks peetakse toiduainete valmistamist, ladustamist, müüki või muul moel teeninduses kasutamist. Loa toiduainete käitlemiseks väljastab kohaliku omavalitsuse tervisekaitse institutsioon (näiteks tervishoiu amet, keskkonnakaitse keskus vm antud omavalitsuses tervisekaitsega tegelev institutsioon). Esitatud taotluse põhjal kohalik omavalitsus kas väljastab loa või keeldub sellest. Otsuses võib teha ka ettekirjutusi võimaliku ohu vältimiseks. Kohalikku omavalitsust tuleb teavitada ka kõigist muudatustest toiduainete käitlemisel.

4. Krediidid ettevõtte asutamiseks, innovatsiooniks ja tootearenduseks

FINNVERA Oyj

Finnvera Oyj on riiklik finantsasutus, mis loodi regionaalarengufondi Kera Oyj ja riikliku garantiikeskuse Valtiontakuukeskus ühendamisel 1998. aastal. Oma töös säilitas Finnvera mõlema oma eelkäija tegevusvaldkonnad. Finnvera Oyj väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse teenused on peamiselt suunatud ettevõtluse arendamisele vähemarenenud piirkondades (s.t. väljaspool suurlinnu). Peamiselt finantseeritakse ettevõtlust Põhja- ja Ida-Soomes, üle Soome on 16 regionaalkontorit.

Finnveral on nii alustavatele kui arenevatele ettevõtetele laenutooteid, mille intress on madalam kui keskmine laenuintress. Väikeettevõtetele (alla 5 töötaja) ja naisettevõtjatele pakutakse spetsiaalset 3 500 – 35 000 euro suurust väikelaenu. Finnvera pakub ka garantiisid teistest institutsioonidest võetud laenudele ning ekspordigarantiisid. Välismaalaste poolt asutatavad ettevõtted saavad laenu samadel tingimustel nagu soomlaste ettevõtted. Finnvera tavalise praktika kohaselt jääb asutamislaen ja käibelaen 20-40% finantseerimise piiridesse.
http://www.finnvera.fi

SITRA

Sitra on Soome uurimis- ja arendusfond, mis investeerib teadusmahuka ettevõtluse omakapitali ning finantseerib uurimistulemuste rakendamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Suomen itsenäisyyden juhlarahasto Sitra
http://www.sitra.fi

TEHNOLOOGIAAGENTUUR - TEKES

Tehnoloogiaagentuur TEKES annab tehnoloogiastrateegia väljatöötamise, uute tehnoloogiate juurutamise ning tootearenduse abi (25-50%) või laenu (kuni 60%). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele võidakse anda toetust kuni 10% rohkem.

Teknologian kehittämiskeskus TEKES
http://www.tekes.fi

LEIUTAMISFOND

Leiutamisfondist võib saada toetust leiutise patenteerimise, arendamise ja turustamise kulude katteks (tagasimaksega vastava protsendi osas leiutise müügist), tagastamatut abi uuteks uuringuteks ja noorte leidurite tarbeks ning laenu leiutise tööstuslikuks kasutamiseks.

http://www.keksintosaatio.fi

5. Maksud

Ettevõte saab end Maksuametis registreerida samaaegselt Patendi- ja Registriametis registreerimisega.

Maksusüsteem erineb Eesti omast. Progresseeruva ja mitmest komponendist koosneva tulumaksu protsendi arvestamine palkadelt on meie jaoks harjumatult keeruline. Üksikasjalik informatsioon maksude kohta Soomes on saadaval Soome Maksuameti (Verohallinto) kodulehel: http://www.vero.fi.

Valitsus otsustab eeldatavalt juba 2010. aasta jooksul mitmete maksumuudatuste üle, kus osasid makse tõstetakse ja teisi langetatakse.

Tulumaks

Üksikisiku tulumaks jaguneb riiklikuks ja kohalikuks maksuks, kiriku liikmetel lisandub ka riiklik kogudusemaks (1-2%). Riiklik maks on diferentseeritud vastavalt sissetulekule, ulatudes 2010. aastal 6,5-30%-ni. Kohaliku maksu suuruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, 2010. aastal jäid kohalike omavalitsuste tulumaksuprotsendid 16% ja 21% vahele. Igal palgasaajal on Maksuameti poolt väljastatud maksukaart (verokortti), millele märgitakse igaühele individuaalselt vastavalt tema eeldatavatele tuludele ja soodustustele arvestatud maksuprotsendid. Verokortti on tööandjale tulumaksu arvutamise aluseks. Maksu tasumine on tööandja kohustus.

Tulumaks avaliku aktsiaseltsi poolt makstud dividendidelt on proportsionaalne 28% ja maksustatav on vaid 70% neist tuludest. Eraaktsiaseltsi dividendide puhul on arvestus keerulisem, maksustatakse vaid teatavat piiri ületav tulu ja teatav osa tuludest. Lisainfo: www.vero.fi.

Ettevõtte tulumaks on proportsionaalne 26%.

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, mille järgi üldiselt tulumaks makstakse selles riigis, mille resident ollakse. Seega peab eestlane maksma maksud Soomes, kui ta seal elab ja töötab rohkem kui 6 kuud aasta jooksul. Samuti peab Eesti ettevõte maksma tulumaksu Soomes, kui tal on seal püsiv tegevuskoht.

Eestikeelne juhis tööandjale enda maksuregistrisse kandmise ja tulumaksu maksmise kohta: http://www.vero.fi/?article=6138&domain=VERO_MAIN&path=5,40,87&language=FIN

Alates 1. jaanuarist 2007 muutus renditööjõu maksustamine – teenitud tulu maksustatakse Soomes ka juhul, kui renditöötaja töötab seal alla 6 kuu. Täpsem eestikeelne juhis: http://www.vero.fi/?article=5163&domain=VERO_MAIN&path=5,40,780&language...

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on 2,231%, kuid see katab vaid haiguskindlustuse ning sellele lisaks on eraldi vaja maksta mitmeid kindlustusmakseid (pensioni-, töötus-, õnnetusjuhtumikindlustus, mille kohta vt allpool).

Käibemaks

Enne äritegevuse alustamist tuleb koos ettevõtte registreerimisega registreeruda käibemaksukohustuslasena. Kui ettevõtte eeldatav käive aastas ei ületa 8500 eurot, ei ole käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik. Sellega tuleb aga olla ettevaatlik, kuna selle aastakäibe ületamisel tuleb hiljem end käibemaksukohustuslaseks registreerida ning tagantjärele maksta maks koos viiviseintressidega kogu majandusaasta käibe pealt.

Käibemaksu suurus on 23% maksustatavast hinnast. Osade kaupade puhul on maksu suurus 13% (toiduained) või 9% (raamatud, kino- ja teatripiletid, ravimid, mõningad teenused).

Soome autonoomsele territooriumile Ahvenamaale EL käibemaksu ja aktsiisimaksu direktiivid ei laiene. Kuigi maksumäärad on samad, tähendab see seda, et liikumisel Ahvenamaa ja Soome vahel ületavad kaubad Euroopa Liidu maksupiiri.

Aktsiisimaksud

Aktsiisimaksudega on maksustatud tubakatooted, alkohol, kütused, energia, karastusjoogid ja maiustused.

Omandiga seotud maksud:

Soomes kehtivad järgmised omandiga seotud maksud:

  1. kinnisvara maks (sõltub kinnisvara asukohast);
  2. pärandi- ja kingimaks;
  3. sõiduki aastamaks ja diiselmootori maks.

Saastemaks

Teatud äritegevuste puhul tuleb tasuda saastemaksu.

MAKSUAMET
Verohallinto
http://www.vero.fi

6. Tööturu korraldus

Tööseadusandlus ja kollektiivlepingud

Soome tööturutingimustele annavad seadusandliku raami Töölepinguseadus, Tööajaseadus, Aastapuhkuseseadus, Õppepuhkuseseadus ja Tööelu privaatsuse kaitse seadus. Tööseadusandluse lähtepõhimõte on töötaja kaitsmine. Samas on tööseadusandlus küllaltki paindlik, kehtestades vaid töösuhete miinimumtingimused ning sisaldades sätteid, mida kollektiivlepingutes võib töövõtja kasuks eirata.

Soomes oli 1970-ndate aastate keskpaigast 2007. aastani kasutusel kogu ühiskonda hõlmavate tulupoliitiliste kokkulepete süsteem (tupo). Tulupoliitilised kokkulepped sõlmiti valitsuse, ametiühingute ja tööandjate esindajate vahel tavaliselt iga kahe aasta järel ning need olid aluseks ametiühingute ja tööandjate liitude vahelistele kollektiivlepingutele. 2007. aastal alustasid tööandjate liidud ja ametühingud paljudes valdkondades kahepoolsete eriala-põhiste lepingute sõlmimist, seega järgnevateks aastateks tulupoliitilist kokkulepet ei tehta. Kollektiivlepingud on kõikidele valdkonna ettevõtetele kohustuslikud ja ametiühingud jälgivad erilise tähelepanuga nende rakendamist ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Sarnaselt teiste EL riikide tööõigusele võivad ka Soomes tööandja ja töövõtja alati sõlmida kollektiivlepingust soodsamate tingimustega töölepingu.

Soome palgasaajatest kuulub enam kui 80% ametiühingutesse. Igas kollektiivis on töötajate poolt valitud ja ametiühingu poolt heaks kiidetud usaldusisik (luottamusmies), kelle peamiseks ülesandeks on jälgida, et kollektiivlepingut täidetaks kõigi töövõtjate suhtes võrdsetel alustel. Kollektiivlepingute üks oluline osa on ka töörahukohustus. See tähendab, et osapooltevaheliste vaidluste korral ei tohi töövõtjad streikida senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused tuleb lahendada vastavalt tööseadusandlusele. Kõigepealt toimuvad läbirääkimised ja kui need ei ole edukad, siis võidakse vaidlusalase küsimuse edasi viia tööarbitraaži.

Tööleping

Töösuhte alustamisel sõlmitakse tööleping. Sellega kohustub töötaja tegema tööandjale teatud tööd kokkulepitud palga ja muude soodustuste eest. Tööandja on kohustatud andma töötajale töösuhte tingimused kirjalikult. On reegliks, et tööleping sõlmitakse ilma tähtajata, kuid võib sõlmida ka tähtajalisena. Sel juhul lõpeb see tähtaja lõppedes automaatselt. Samas peab tähtajalise töölepingu sõlmimine olema kollektiivlepingu sätete valguses piisavalt põhjendatud. Töösuhte alguses võib kokku leppida katseaja, mis võib kesta maksimaalselt neli kuud. Katseaja jooksul võivad mõlemad pooled töölepingu lõpetada ilma etteteatamisajata.

Palgad

Soomes määratakse nii miinimumpalk kui ka palk erinevate tegevusalade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka Soomes ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada kõigi töövõtjate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus. Keskmine palk oli 2008. aastal riigiametites 3160, erasektoris oli meestel 3495 ja naistel 2667 eurot. Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised kuupalgad eurodes erinevatel ametikohtadel erasektoris 2009. aastal.

Juhtkonna liikmed, valdkondade juhid: 4500-7000
Väikeettevõtte juht: 4500-6000
Arst: 5500-7500
Personalijuht: 4500-5500
Jurist – 5200
Audiitor: 3500-5500
Müügiesindaja: 3500-5500

Põhi- ja keskkooliõpetaja:3200-3550

Insener: 3100-5000
Kinnisvara vahendaja või haldaja – 3000

Õde, sanitar: 2500-3050

Elektrik, puussepp: 3000
Ehitaja: 2400-2800
Metalliala tehasetööline: 2650-2800
Keevitaja -  2800
Valvur: 2200-2900
Pagar - 2050

Vedurijuht - 3920
Bussi-, veoautojuht:2300-2450
Tõstukijuht - 3180
Kraanajuht - 3400

Raamatukoguhoidja, arhivaar: 2700-3150
Raamatupidaja: 2600

Müüja:1900-2150
Sekretär: 2300-2800
Juuksur - 2000
Koristaja: 1650-1900

Vallandamine

Tööandja võib töösuhte lõpetada, kui selleks on olemas asjalik ja mõjuv põhjus. Vallandamise põhjus võib olla seotud töötaja isikuga (näiteks kohustuste puudulik täitmine või täitmatajätmine) või ettevõtte majandusliku olukorraga. Kui töötaja on tema enda arvates vallandatud põhjendamatult, võib ta võtta kontakti oma ametiühingu ja/või töökaitseametiga. Vaidlused vallandamise üle lahendatakse tavaliselt tööandja ja palgasaaja vaheliste kõnelustega ja vajadusel kohtus.
Kui tööandja vallandab töötaja, kõiguvad etteteatamisajad vastavalt töösuhte pikkusele 14 päevast poole aastani. Juhul, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, on etteteatamisaeg vähem kui 5 aastat kestnud töösuhte puhul 14 päeva ja üle viie aasta kestnud töösuhte puhul kuu aega.

7. Sotsiaalkindlustus

Registreerimine tööandjana

Kui füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik kasutab regulaarselt tasustatavat tööjõudu, peab ta ennast registreerima maksuametis tööandjana ja tasuma kõik kohustuslikud maksud töötajate palkadelt. Täpne eestikeelne juhis selle kohta leitav Soome maksuameti kodulehel: http://www.vero.fi/?article=6138&domain=VERO_MAIN&path=5,40,87&language=FIN

Ettevõtja kohustuslik pensionikindlustus

Ettevõtja pensionikindlustust peavad omama:

  1. füüsilisest isikust ettevõtja ja tema pereliikmed, kellel ei palgalist töösuhet;
  2. täisühingu osanikud ja usaldusühingu täisvastutusega osanikud ning nende pereliikmed, kellel ei palgalist töösuhet;
  3. aktsiaseltsi ametiisikud, kes oma pereliikmetega kokku omavad üle 50% aktsiaseltsi häältest.

Pensionikindlustus on kohustuslik järgmiste tingimuste olemasolul:

  1. vanus 18-64;
  2. ettevõtlusega tegeletakse vähemalt 4 kuud;
  3. sissetulekule ei laiene mõni teine pensionikindlustus.

Pensionikindlustus tuleb sõlmida hiljemalt 6 kuu jooksul äritegevuse alustamisest teatamisest.

Töötajate kohustuslik pensionikindlustus

Tööandja peab pensionikindlustusseltsis kindlustama oma 14-64 aastased töötajad, samuti kõik töötavad osanikud ja nende pereliikmed, kes ei ole kindlustatud ettevõtja pensioniga, 3 kuu jooksul alates esimese töösuhte algusest. Kindlustamisele kuuluvad töötajad, kes on töötanud vähemalt viimase kuu. Pensionikindlustuse makse varieerub pisut aastast-aastasse, 2010. aastal on see 22% töötaja brutopalgast.

Õnnetus- ja töötuskindlustus

Tööandja on kohustatud mõnes elukindlustusseltsis kindlustama töötajad õnnetusjuhtumite ning töötuks jäämise puhuks. Töötuskindlustusmaks on kokku 1,15%, mis jaguneb tööandja ja töövõtja osaks. Õnnetuskindlustuse maksu suurus sõltub töövaldkonna riskitasemest.
 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee