Eesti
English Suomi
Äriinfo »

Soome Vabariik - III EESTI-SOOME MAJANDUSSUHTED

11.03.2015

Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu.

1. Majanduslepingud

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustami¬se ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Kahe riigi vaheline lepinguline baas on arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid.

2. Kaubavahetus

Soome on jätkuvalt Eesti üks suurimatest kaubanduspartneritest. Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Väike langus toimus üleilmse majanduskriisi tõttu 2008-2009, kuid 2010. aasta 9 kuuga on Eesti eksport Soome võrreldes 2009. aasta sama perioodiga taas kasvanud 21% ja import Soomest koguni 30,6%. Kaubandusbilanss oli kuni 2011. aastani Eesti jaoks positiivne.

2014. aastal oli kaubavahetuse käive Soomega 3,6 miljardit eurot, millest eksport moodustas 1,7 miljardit (15,3% Eesti koguekspordist) ja import 1,9 miljardit eurot (15,3% Eesti impordist)1. Eksport Soome kahanes 2013. aastaga võrreldes 283 miljoni euro võrra ehk 14% ja import kahanes 163 miljoni euro võrra ehk 8%. 2011. aastal loovutas Soome esmakordselt oma koha kõige tähtsama ekspordi sihtriigina. Rootsi ekspordi osatähtsus kogu Eesti ekspordist 2014. aastal oli 17,8%. Kõige rohkem kaupu impordib Eesti jätkuvalt Soomest (15% koguimpordist). Alates 2012. aastast tänaseni on Eesti kaubandusbilanss Soomega olnud negatiivne.

Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Soome ettevõtete Eestisse siirdumine kiirenes 2011. aastal, mil neid tekkis juurde üle 500. Ka Eesti ettevõtete huvi Soome turu vastu on pidevalt kasvamas. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist.

Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on: mitmesugused masinad ja -seadmed, eriti elektriseadmed ning nende osad, metallid ja metallitooted, puit ja puidutooted, erinevad toiduainetööstuse tooted, tööstustooted, eeskätt mööbel,  tekstiil ja tekstiilitooted.

Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on: mineraalsed tooted, eelkõige kütused ja õlid, masinad ja seadmed,  metallid ja metallitooted, erinevad toiduainetööstuse tooted, keemia- ja plastitooted, paberi ja tselluloositooted2.

3. Investeeringud

Eesti Panga andmetel seisuga 31.12.2014 olid Soome investorid teinud otseinvesteeringuid Eestisse 3,47 miljardi euro ulatuses, s.o. 21,8% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Soomest enam on investeerinud vaid Rootsi ettevõtted (ligi 25,5% kõigist otseinvesteeringutest))3.

Enim on Soome ettevõtted investeerinud kaubandus-, tööstus-, telekommunikatsiooni-, ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning finantsvahendusse.

Suure osa soome väike-ettevõtete jaoks on lihtsaim viis rahvusvahelistumist alustada Eestist. Ülekaalukalt suurima probleemina Eestis toodi majanduskasvu aastatel esile tööjõupuudust.

Äriregistri andmetel on seisuga 01.01.2014 Eestis registreeritud kokku 4978 Soome osalusega äriühingut (100% Soome kapital 2838 ettevõtet), mis on 141 ettevõtet enam kui aasta varem. Suuremate investeerijate seas on Telia Sonera (Eesti Telekom), HKSCAN OYJ (Rakvere Lihakombinaat, Tallegg), Stora Enso OYJ, Fortum (Eesti Gaas), Olvi OYJ (A. Le Coq), Kuusakoski OY ja UPM-Kymmene Wood OY. Jaekaubandussektoris on suuremad investeerijad SOK (Prisma Peremarket) ja Rautakesko OY (K-Rauta).

Eestist on investeeringuid Soome tehtud tunduvalt vähem – 31.12.2014 seisuga oli otseinvesteeringuid tehtud 282,2 miljoni euro ulatuses5 (5,4% kõigist investeeringutest). Soome on sellega Eesti otseinvesteeringute suuruselt 5. sihtriik, enim on eestlased investeerinud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Investeeringud on viimastel aastatel küll vähehaaval kasvanud.

Soomes on registreeritud ligi 50 Eesti firmade tütarettevõtet. Mõned positiivsed näited Soomes tegutsevatest Eesti ettevõtetest on: Tallink AS (Tallink Silja OY), AS Tavid (Tavex OY), AS Harju Elekter (Satmatic OY), Wallenium, Webmedia, Uptime, Ober-Haus, Bigbank, LHV, BLRT, VMT, Eesti Energia (Solidus OY), Rand&Tuulberg jt.

4. Turism

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. 2014. aastal Eestis majutatud 3,1 miljonist välisturistist oli soomlasi üle 900 tuhande ehk 30% kõigist väliskülalistest6. Eesti on soomlaste peamine välisreisisihtkoht (üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse). Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem.

Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas. 2010. aastal see kasv jätkus ning Soome turistide arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 11%.  Põhjuseks võib  pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas.

Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel turismimessi (Matkamessut). 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EASi Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Messi külastas 83 tuhat inimest. Ligikaudu sama arv Eesti turismifirmasid osales ka 2012. aasta messil.

22. mail 2002 avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduses töötab alates 2007. aastast  ka turismiesindaja.

5. Soome-Eesti Kaubandusühing

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Liikmete arv on hetkel ligi 170. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Ühe prioriteedina nähakse Eesti ettevõtete aktiivsemat kaasamist SEKY-sse. Alates 2004. a. sügisest annab SEKY kord aastas välja tuhande euro suurust stipendiumi ühele soome keelt ja majandust õppivale Eesti üliõpilasele.

Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC) , millel on ligikaudu 120 liiget ja mille eesmärk on vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest.


1 Eesti Statistikaamet
2 Eesti Statistikaamet
3 Eesti Pank
4 www.investinestonia.com
5 Eesti Pank
6 EAS (Alates Eesti liitumisest ELiga lähtutakse turismialases statistikas majutuste arvust väliskülastuste arvu asemel)

TopBack

© Eesti Suursaatkond Helsinkis Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki, Soome tel. (358 9) 622 02 60, e-mail: embassy.helsinki@mfa.ee