III EESTI-SOOME MAJANDUSSUHTED

07.09.2012

Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu.

1. Majanduslepingud

Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustami¬se ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abi leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, lennundusleping, vastastikuse tollialase abistamise ja maanteetranspordi leping. Kahe riigi vaheline lepinguline baas on arenenud nii lepingute arvu kui sisu poolest. Eesti ja Soome kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid.

2. Kaubavahetus

Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner 14,5 protsendiga kogu väliskaubandusest. Eesti kaupade väljavedu Soome tegi suure hüppe 2005. aastal, kasvades 50% võrra. Väike langus toimus üleilmse majanduskriisi tõttu 2008-2009, kuid 2010. aasta 9 kuuga on Eesti eksport Soome võrreldes 2009. aasta sama perioodiga taas kasvanud 21% ja import Soomest koguni 30,6%. Kaubandusbilanss oli Eestile vee 2011. aastal positiivne, kuid 2012 muutus negatiivseks.

2012. aastal oli kaubavahetuse käive Soomega 3,816 miljardit eurot, millest eksport moodustas 1,827 miljardit (14,6% Eesti ekspordist) ja import 1,989 miljardit eurot (14,5% Eesti impordist)¹. Eksport kasvas 2011. aastaga võrreldes vaid 1,1%, import aga 25,1%. 2011. aastal loovutas Soome esmakordselt oma koha kõige tähtsama ekspordi sihtriigina. Rootsi ekspordi osatähtsus kogu Eesti ekspordist oli siis 15,6%, ka 2012. aastal oli eksport Rootsi suurem kui Soome. Kõige rohkem kaupu impordib Eesti jätkuvalt Soomest.

Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Soome ettevõtete Eestisse siirdumine kiirenes 2011. aastal, mil neid tekkis juurde üle 500, kasv jätkus ka 2012. aastal. Ka Eesti ettevõtete huvi Soome turu vastu on pidevalt kasvamas. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist.

Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on: mitmesugused masinad ja -seadmed, eriti elektriseadmed ning nende osad, metallid ja metallitooted, puit ja puidutooted, tööstustooted, eeskätt mööbel, erinevad toiduainetööstuse tooted, tekstiil ja tekstiilitooted.

Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on: samuti masinad ja seadmed, mineraalsed tooted, eelkõige kütused ja õlid, metallid ja metallitooted, erinevad toiduainetööstuse tooted, keemia- ja plastitooted, paberi ja tselluloositooted².

3. Investeeringud

Eesti Panga andmetel seisuga 30.09.2012 olid Soome investorid teinud otseinvesteeringuid Eestisse 3,21 miljardi euro ulatuses, s.o. 22,9% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Soomest enam on investeerinud vaid Rootsi ettevõtted (27,3% kõigist otseinvesteeringutest))³.

Enim on Soome ettevõtted investeerinud kaubandus-, tööstus-, telekommunikatsiooni-, ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning finantsvahendusse.

Suure osa soome väike-ettevõtete jaoks on lihtsaim viis rahvusvahelistumist alustada Eestist. Ülekaalukalt suurima probleemina Eestis toodi majanduskasvu aastatel esile tööjõupuudust.

Suurimad Soome otseinvesteeringud Eestis on suunatud sellistesse ettevõtetesse nagu 
Rakvere Lihakombinaat (HK Ruokatalo), A. Le Coq (Olvi), Paulig, IF Eesti Kindlustus, Fortum Termest, Stora Enso, Kuusakoski, Nordic Energy Link, Kesko, Nordea, Skanska, YIT, Lemminkäinen, Fazer, Valio, Eesti Gaas, Rapala jpt. ⁴. Kõige rohkem on soome kapitali paigutatud kinnisvarasektorisse.

Eestist on investeeringuid Soome tehtud tunduvalt vähem – 30.09.2012 seisuga oli otseinvesteeringuid tehtud 335 miljoni euro ulatuses⁵ (8,5% kõigist investeeringutest). Soome on sellega Eesti otseinvesteeringute suuruselt 4. sihtriik, enim on eestlased investeerinud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Investeeringud on viimastel aastatel küll vähehaaval kasvanud.

Soomes on registreeritud ligi 50 Eesti firmade tütarettevõtet. Mõned positiivsed näited Soomes tegutsevatest Eesti ettevõtetest on: Tallink AS (Tallink Silja OY), AS Tavid (Tavex OY), AS Harju Elekter (Satmatic OY), Wallenium, Webmedia, Nortal, Ober-Haus, Bigbank, LHV, BLRT, VMT, Eesti Energia (Solidus OY), Rand&Tuulberg, Maru jt.

4. Turism

Soome on Eesti turismimajanduse tähtsaim sihtturg. 2011. aastal Eestis majutatud 1,81 miljonist välisturistist oli soomlasi üle 840 tuhande ehk 45,6% kõigist väliskülalistest⁶. Eesti on soomlaste peamine välisreisisihtkoht (üle 30% soomlaste välisreisidest tehakse Eestisse). Kui arvestus toimuks kõigi turistide, mitte ainult majutuste järgi, oleks soomlaste osakaal hoopis suurem.

Soome turistide arv Eestis kasvas hüppeliselt peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal, kuid aastail 2005-2007 vähenes nende arv uuesti umbes 5-6 % aastas. Üheks teguriks oli kindlasti hindade tõus Eestis, teiseks ilmselt küllastumine. 2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas. 2010. aastal see kasv jätkus ning Soome turistde arv suurenes 2009. aastaga võrreldes 11%.  Põhjuseks võib  pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas. Euro kasutusele võtmine Eestis on samuti soodustanud Soome turistide arvu kasvu. 2012. aastal kasvas soomlaste suviste Eesti-reiside arv  aprillist augustini juba saja tuhande võrra üle miljoni.

Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel turimsimessi (Matkamessut). 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EASi Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Messi külastas 83 tuhat inimest. Ligikaudu sama arv Eesti turismifirmasid osales ka 2012. ja 2013. aasta messidel.

22. mail 2002 avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduses töötab alates 2007. aastast  ka turismiesindaja.

5. Soome-Eesti Kaubandusühing

1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Liikmete arv on hetkel üle 130. SEKY põhieesmärk on Eesti ja Soome äriringkondade suhete tihendamine ja selleks vastavate kontaktide loomine. Ühe prioriteedina nähakse Eesti ettevõtete aktiivsemat kaasamist SEKY-sse. Alates 2004. a. sügisest annab SEKY kord aastas välja tuhande euro suurust stipendiumi ühele soome keelt ja majandust õppivale Eesti üliõpilasele.

Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC) , millel on ligikaudu 120 liiget ja mille eesmärk on vahendada ärikontakte ja anda liikmetele infot Eesti majandusest.

1 Eesti Statistikaamet
2 Eesti Statistikaamet
3 Eesti Pank
4 www.investinestonia.com
5 Eesti Pank
6 EAS (Alates Eesti liitumisest ELiga lähtutakse turismialases statistikas majutuste arvust väliskülastuste arvu asemel)