II MAJANDUSE ISELOOMUSTUS

17.05.2011

1. Ajalooline ülevaade

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajanduslik maa. Tööstuse kiire areng sai alguse 19. sajandi teisel poolel, kui hakkasid arenema metsatööstus ja veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Sellesse perioodi langeb ka Soome majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate tööstusharudega kui on ettevõtte tänane profiil.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega tõi majandusse tagasilöögi II maailmasõda. Võrreldes mitmete teiste riikidega raskendasid sõjajärgsel perioodil Soome olukorda ka Nõukogude Liidule makstud reparatsioonid. Vaatamata raskustele sai majandus 1950. aastatel hoo sisse ning majanduse kiire areng kestis esimese suurema sõjajärgse madalseisuni 1970. aastate keskpaigas. Uus kiire majanduskasvu periood sai alguse 1980. aastatel, kui suurenes kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Järjekordne ja sõjajärgse perioodi raskeim majanduskriis saabus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Lisaks “idakaubanduse” vähenemisele oli oma mõju siin ka maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilistel muutustel. Siiski väljus Soome majandus kriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panustamine kõrgtehnoloogia arendamisse. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arendustegevuse finantseeringute kasv (2008.a. moodustasid need 6,9 miljardit eurot ehk 3,7% SKP-st, millega Soome on EL riikide hulgas 2. kohal), eriti on viimase 10 aasta jooksul kasvanud erasektori panus teadus- ja arendustegevusse (2008.a. – 5,1 miljardit eurot). Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (ca 18% koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikide hulgas juba aastaid kuulunud esikümnesse.

2. Majanduskasv

Viimase paarikümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud mitu majandustsüklit. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis ja Soome SKP langes 9,9%. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja aastaks 1996 jõudis Soome SKP aastaks kriisieelsele tasemele, millele järgnes kohe seni suurima kasvuga (6,1%) aasta 1997. Aastatel 1998-1999 majanduskasv mõnevõrra aeglustus, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Vaatamata sellele, et samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetööstuses ja transpordisektoris. Aastal 1999 kasvas majandus jälle 3,5% ja 2000. aastal koguni 5%. 2000. aastate alguses kogu maailmamajandusele raskusi tekitanud kriis infotehnoloogia- ja elektroonikasektoris ei läinud mööda ka Soomest, kelle ekspordimahud langesid. Peale seda olukord taas paranes ja üsna suur majanduskasv jätkus uue kriisini, mis Soome jõudis suhteliselt hilja, 2008. aasta teisel poolel. 2009. aastal kriis süvenes ja majanduslangus ulatus rekordilise 8,2%-ni. 2010. aastal majandus toibus ja SKP kasvas taas 3,1%. 2011. aasta majanduskasv oli tagasihoidlikum, jäädes alla 3 protsendi. 2012. aastaks ennustatakse nullillähedast kasvu.

Majanduskasv 2000-2010

Allikas: Soome Statistikaamet

Soome Valitsus tõdeb, et ühiskonnas on probleeme, mille lahendamisega viivitamine ähvardab pikemas perspektiivis pidurdada majanduskasvu ja raskendada heaoluühiskonna rahastamist. Suurimaks probleemiks on Soome ühiskonna vananemine. Hinnanguliselt juba lähiaastail lahkub vanuse tõttu tööturult rohkem töötajaid kui sinna juurde tuleb. Peale selle on probleemiks madal tööhõive määr ja tööturu reeglite paindumatus.

3. Majanduse struktuur

Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2009. aastal andsid Soome SKPst suurema osa kinnisvara- ja äriteenused – 21,8%, tööstus – 21,2%; kaubandus – 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused – 9,8%; transpordi- ja sideteenused – 7,9%; ; ehitus – 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%.

Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj, mille osakaal on aastaid olnud suur nii Soome majanduskasvus kui ka koguekspordis. Viimasel ajal on see siiski vähenemas, Nokia aktsiad ning bränd on kaotanud palju oma endisest väärtusest. Uue tee otsingul on Nokia strateegiliseks partneriks saanud Micorsoft.

Soome majanduskasvu veduriks on viimastel aastakümnetel olnud eksport. Neil aastail, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada, kuid seejärel suudeti leida uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Majanduskriisi ajal sai eksport eriti tugeva löögi, langedes ca kolmandiku võrra, mistõttu Soomes hakati rääkima struktuursete muudatuste vajadusest majanduses. 2010. aastal suurenes eksport taas jõudsalt (5,1%), kuid 2011. aasta alguses on see kasv peatunud. 

Pikka aega Soome majanduskasvu vedanud metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus on viimastel aastatel kohanud raskusi. Põhjuseks nii nõudluse vähenemine maailmas, välisinvesteeringute kohatine ebaõnnestumine kui ka probleemid tööjõu (streigid) ja toorainega. Samuti on sektori suurettevõtted liiga aeglaselt panustanud tootmismudelite uuendamisse. Metallitööstuse kasv oli enne 2009. a. keskmiselt 10% aastas, samuti kasvas jõudsalt elektroonikatööstus, kuid kriisijärgsest sügavast langusest on viimane erinevalt metallitööstusest toibunud üsna vaevaliselt.

4. Fiskaalpoliitika

Soome 1990-te alguse kriisist väljumise aluseks oli makromajanduslike näitajate järjepidev paranemine, mille ühe põhjusena on toodud jäika ja läbimõeldud fiskaal- ja rahanduspoliitikat. Positiivse efekti tõi kaasa Soome liitumine Euroopa Liiduga 1995.a. Koos 12 teise EL liikmesriigiga võttis Soome 2002.a. algusest kasutusele euro, mille mõju majandusele peetakse samuti positiivseks. Samas vähenes seoses rahaliiduga ühinemisega Soome rahanduspoliitika instrumentide hulk (vahetuskurss, intressimäärad) ning seetõttu on range fiskaalpoliitika tähtsus veelgi suurenenud.

Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome eelarve aastail 1998-2008 ülejäägis, maailmamajanduse kriisi ajal see kahanes kiiresti  ja 2010. aastal oli riigi majanduse puudujääk juba 5,4% SKP-st ja see kasv jätkub.

Eelmise kriisi ajal ja järel, aastail 1992-97 kasvas järsult Soome riigivõlg, ulatudes kuni 67%-ni SKP-st. Vaatamata seejärel toimunud pidevale vähenemisele ulatus Soome riigivõlg 2007. aastal ikka veel 56 miljardi euroni, mis moodustas 31%-ni SKP-st. Majanduskriisi aegu oli riik jälle sunnitud laenamist suurendama ning võlg, mis 2010. aastal oli 44%, arvatakse lähiaastail kasvavat uuesti 50-60%-ni SKPst.

5. Maksutase

Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 42,1%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas. Keerulise väljakutse on Soomele esitanud EL laienemine, kus töökohtade säilitamise nimel tuleb võistelda Eesti (ja ka teiste uute EL liikmete) madala maksutasemega. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda.

Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubadusi on antud ka valitsuste majandusprogrammides.  Paraku on riik endisest suuremas rahapuuduses ja selle leevendamiseks tuleks osade maksude alandamisel teisi ka tõsta. Täpsemalt vt maksude kohta peatükist Ärikeskkond.

6. Inflatsioon

Vahepeal aeglustunud inflatsioonitempo hakkas majanduskasvu ajal tõusma ja jõudis 2008. aastal 4,1%-ni. Koos majanduslangusega alanes ka inflatsioon, jõudes 2009. aastaks nulltasemele, kuid  2010. aastal hakkas see jälle kasvama. 2011. aasta alguses on inflatsioon ületamas juba  3% piiri. 

Allikas: Soome Statistikaamet

7. Tööhõive

Soome majanduse üheks tõsisemaks probleemiks on alates 1990.-1993. aasta kriisist olnud töötus, mis kriisi tipphetkedel ulatus kuni 20%-ni. Kuigi majanduskriis tervikuna ületati mõne aastaga ja majandus on alates 1994. aastast kohati jõudsalt kasvanud, on töötuse määra langus olnud märgatavalt aeglasem. Soome Statistikaameti andmetel langes tööpuudus esmakordselt kriisijärgselt alla 10% piiri (9,8%) alles 1999. aasta keskel. 2008. aasta keskpaigaks oli näitaja langenud juba 5,2%-le, kuid majanduskriisi tagajärjel kasvas 2009. aasta lõpuks uuesti 8,5%-ni. 2010. aasta lõpuks olukord taas paranes ning tööpuudus hakkas langema, jõudes aasta lõpuks 8 protsendi lähedale, 2011. aasta lõpuks langes alla 8 protsendi.

Praegu on samaaegselt süvenemas vastupidine tendents – tööjõupuudus, mis lähiaastatel hakkab seoses elanikkonna vananemisega kiiresti suurenema. Paljude analüütikute hinnangul nõuab niisugune olukord struktuurse tööpuuduse vähendamist ja tööturu reformi. Arvestades suurt tootlikkuse vahet elektroonika ja muude sektorite vahel peab IMF tähtsaks suurendada palkade diferentseeritust eri sektorites ja tööturu osapoolte paindlikumat suhtumist sellesse. 2007. aastal loobutigi üle hulga aja üldriikliku nn tulupoliitilise kokkuleppe sõlmimisest tööandjate, töövõtjate ja riigi vahel ning hakati sõlmima erialaliitude vahelisi tööturu-kokkuleppeid. Tööjõuturu mobiilsemaks muutmiseks peetakse tähtsaks eluasemeprobleemide lahendamist "kasvukeskustes".

8. Väliskaubandus

Soome majanduse 1990-te alguse kriisist väljumise üheks eelduseks oli ekspordi ümberorienteerumine ja uute turgude leidmine lagunenud Nõukogude Liidu asemele. Tänase päeva seisuga toimub üle poole Soome kaubavahetusest Euroopa Liitu riikidega. Olulisimateks väliskaubanduspartneriteks on viimastel aastatel olnud Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. Eriti jõudsalt on kasvanud Venemaa osakaal, mis 2007. aastal tõusis suurimaks kaubanduspartneriks. Tähtis turg on ka USA ja arenevateks eksporditurgudeks Kagu-Aasia riigid, eelkõige Hiina ja India. Eesti osa Soome kaubavahetuses on 2-2,5%, millega ollakse kaubanduspartnerite esimiese tosina lõpus.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist toimunud 7%-list langust 1991. aastal kasvas Soome eksport kuni 2008 aastani keskmiselt 10% aastas. Kui 2006. aastal kasvas eksport veel koguni 17%, siis 2008. aastal langes kasv nulli ning 2009. aastal oli langus juba 30%. 2010. aastal hakkas eksport taas jõudsalt kasvama, alates maikuust koguni 25%, kuid kasv peatus 2011. aasta esimesel poolel. Tähtsamad eksporttooted on paber ja tselluloos, elektroonika ja elektriseadmed, metall ja metallitooted, masinad ja seadmed.

Soome import tõusis pärast 1990-te kriisi samuti pidevalt, kuid jäi siiski alla ekspordile ja Soome kaubandusbilanss püsis kaua positiivsena. Majanduslanguse ajal aga langes eksport  impordist enam, ka 2010. aastal jäädi miinusesse ning 2011. aasta alguses on see tendents veelgi süvenenud. 2011. aasta ekspordimaht kokkuvõttes vähenes, samas kui import tõusis 6%.  Olulisemad importtooted on elektroonika ja elektriseadmed, mineraalsed tooted, metall ja metallitooted, transpordivahendid, keemiatooted.